Aýa raıy
Astana 9 °S
Almaty 13 °S
valıýta baǵamy
USD 389.62
EUR 429.98
RUB 6.06
CNY 55.08

Jumysshy mekeme aqshasyn tonap ketti dep aldap, ony utysqa tigip jibergen

2019 jyldyń 24 sáýir 2019 18:44

QYZYLORDA. QazAqparat - Qyzylordada gaz quıý beketiniń jumysshysy mekeme aqshasyn qumar oıynǵa tigip jibergen, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Atalǵan azamattyń alǵashqy jalǵan habarlama berý jaǵdaıy 30 naýryzda tirkelgen edi. Sol kúni qalada ornalasqan gaz quıý beketiniń jumysshysy sol jerde ózin belgisiz bireýler qorqytyp, mekemege tıesili 263 myń teńgeni tartyp alyp ketkenin málim etken edi. Onyń aıtýynsha, ózin qorqytqan adamdar oqıǵa ornynan boı tasalap ketken. Atalmysh aryz negizinde qalalyq polıtsııa basqarmasy Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 191-babynyń 2-bóliginiń 3-tarmaǵymen (tonaý) sotqa deıingi tergep-tekserý amaldaryn qolǵa aldy.

Bul azamattyń jalǵan habarlama berý jaǵdaıy 7 sáýirde taǵy jalǵasty. Ol sol kúni tańǵy ýaqytta joǵaryda atalǵan gaz quıý beketiniń aldynda betperde kıgen belgisiz eki azamat pyshaqpen qorqytqanyn aıtqan. Nátıjesinde mekemege tıesili 240 myń teńgeni «tartyp alyp» ketken. Osylaısha gaz quıý beketiniń jumysshysy ózin jábirlenýshi retinde kórsetken. Soǵan baılanysty 102 arnasyna habarlama túsken. Atalǵan habarlama boıynsha tez arada oqıǵa ornyna jedel tergeý toby jiberildi.

«Polıtsııa qyzmetkerleri bolǵan oqıǵanyń mán-jaıyn jan-jaqty, tolyq jáne obektıvti túrde zerdeledi. Nátıjesinde ózin jábirlenýshi retinde kórsetken azamattyń jalǵan habarlama bergeni anyqtaldy. Eki derekke qatysty qylmystyq quqyq buzýshylyq múldem oryn almaǵan. Gaz beketiniń jumysshysy óz kezeginde aqshany qumar oıyndarǵa salyp jibergen. Zańsyz is-áreketin jasyrý úshin jalǵan habarlama bergen. Ózin jábirlenýshi retinde kórsetken álgi azamat soǵan baılanysty bergen aryzynan bas tartqan. Ol osy bekettiń operatory men kúzetshi qyzmetin qosa atqarǵan», - dep málim etti Qyzylorda oblystyq ishki ister departamentiniń baspasóz qyzmeti.

Qazirgi tańda Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 189-babynyń 1-bóligimen sotqa deıingi tergep-tekserý júrgizilip jatyr. Onda senip tapsyrylǵan bóten búlikti ıemdenip alý nemese talan-tarajǵa salý jaıy kórsetilgen. Sondaı-aq, ol jalǵan habarlama berý deregi oryn alýyna baılanysty 419-babynyń 3-bóligimen paıdakúnemdik nıetpen jasalǵan kórineý jalǵan sóz jetkizý boıynsha jaýap beretin bolady.

Kúdiktige qatysty «kepil» túrindegi bultartpaý sharasy qoldanyldy. Kúdikti tulǵanyń kinási dáleldengen jaǵdaıda sot sheshimimen onyń úsh jyldan jeti jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵy shekteledi nemese sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylýy múmkin.

Joǵary qaraı