Aýa raıy
Astana 16 °S
Almaty 11 °S
valıýta baǵamy
USD 386.82
EUR 428.67
RUB 5.86
CNY 54.95

UNESCO-da Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy atalyp ótti

2019 jyldyń 15 mamyr 2019 15:40 2066

PARIJ. QazAqparat - Parıjde ótip jatqan Halyqaralyq Túrki Akademııasynyń «Uly dala: mádenı mura jáne álem tarıhyndaǵy róli» atty forýmynda Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy atalyp ótti. Bul týraly Halyqaralyq túrki akademııasynyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Atalǵan halyqaralyq is-sharaǵa Amerıka Qurama Shtattary, Reseı, Úndistan, Qytaı, Ulybrıtanııa, Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Ózbekstan, Frantsııa, Latvııa,  Gollandııa jáne Majarstan syndy elderden 70 -ke jýyq ǵalym jáne UNESCO ókilderi qatysty.

Ǵylymı talqylaý Túrki Akademııasynyń Parıjde UNESCO-men birlesip ótkizgen «Uly dala: mádenı mura jáne álem tarıhyndaǵy róli» forýmy aıasynda ótti. Alqaly basqosýda álemge tanymal túrkologtar Altyn orda men Talas quryltaıynyń 750 jyldyǵyna oraı oılaryn ortaǵa salyp, ǵylymı qaýymnyń nazaryna tyń derekter men jańa tujyrymdardy usyndy. 

Atap aıtqanda, belgili túrkitanýshy, Nazarbaev ýnıversıtetiniń professory ıÝlaı Shamıloǵly «Altyn Orda jáne onyń álemdik órkenıetke jasaǵan yqpaly»,  RF Tatarstan Ǵylym Akademııasy  A.H. Halıkov atyndaǵy  arheologııa ınstıtýtynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Aırat Sıtdıkov «Altyn orda arheologııasy: zertteýdiń jańa satysynda»,  Ózbekstan Respýblıkasy Á.Naýaı atyndaǵy ýnıversıtettiń professory Ǵaıbolla Babaıarov  «Qaǵan» jáne «Hatýn» tıtýldary jazylǵan eski túrik monetalary»,   L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Aıbolat Kóshkimbaev «Altyn orda túrki halyqtarynyń tarıhynda», Qyrǵyz Respýblıkasy Bilim mınıstrliginiń qyzmetkeri, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Arslan Koıchıev «Moǵolstan jáne onyń qyrǵyz, qazaq halqy tarıhyndaǵy orny» taqyryptarynda baıandama jasap, aýqymdy ǵylymı málimetter men jańa kózqarastaryn zııaly qaýymnyń talqysyna usyndy. 

Forýmǵa jınalǵan qazaqstandyq jáne sheteldik ǵalymdar Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy Eýrazııa keńistigindegi tarıhı úrdisterdi júıeleý men oǵan jańasha kózqaras turǵysynan qaraýda óte qundy ekenin aıtty. UNESCO ókilderi maqaladaǵy jylqynyń qolǵa úıretilýi, Uly daladaǵy ejelgi metallýrgııa jáne ań stıli sııaqty qundy dúnıelerdiń álemdik mádenıet pen órkenıette erekshe orny bar ekenin atap ótti.  

Sondaı-aq bıylǵy jıynda túrki tildes elderdiń tarıhynda aıryqsha orny bar Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilik» shyǵarmasynyń jazylýynyń - 950, aqyn Imadeddın Nasımıdiń - 650 jyldyǵy sekildi aıtýly tarıhı datalarǵa baılanysty talqylaýlar men pikir almasýlar uıymdastyryldy.    

Іs-shara UNESCO Bas dırektorynyń qamqorlyǵymen jáne UNESCO janyndaǵy Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan men Túrkııanyń Turaqty ókildikteriniń belsendi qoldaýymen ótti. 

 

 

 

 

Joǵary qaraı