Aýa raıy
Astana 5 °S
Almaty 8 °S
valıýta baǵamy
USD 389.86
EUR 435.32
RUB 6.12
CNY 55.12

Tarıhtaǵy eń jyldam ushaqtyń jobasy jasaldy - Álemdik baspasózge sholý

2019 jyldyń 19 mamyr 2019 15:08

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı oqyrman nazaryna álemdik aqparat kózderine sholýyn usynady.

Sózjumbaq qarttardyń mıyna paıdaly - Inverse


null

Ǵalymdar qartaıǵanda sózjumbaq pen sýdoký sheshý mıdyń jumysyn jaqsartatynyn dáleldedi. Zertteý týraly maqala Inverse jýrnalynda jarııalandy. «Ekseter ýnıversıtetiniń ǵalymdary qarttardyń sózjumbaq sheshýge ketiretin ýaqyty bos jumsalmaıtynyn anyqtady. Ǵalymdardyń aıtýynsha, sandar men áripter bar basqatyrǵyshtar este saqtaý qabiletiniń jumysyn belsendi qyldyrady, dep jazady basylym.

Avtordyń aıtýynsha, zertteýge 50 men 93 jas aralyǵyndaǵy 20 myńǵa jýyq adam qatysqan. Mamandardyń aıtýynsha, oıjumbaqtarmen áýestenetin adamdar ózderiniń bıologııalyq jasynan segiz jylǵa jastaý bolyp shyqqan.

Tarıhtaǵy eń jyldam ushaq jobasy tanystyryldy - Arstechnica


null

Amerıkanyń Hermeus áýe kompanııasy Parıjden Nıý-Iork qalasyna deıin bir jarym saǵatta jete alatyn ushaq jobasyn tanystyrdy. Kompanııa ókilderiniń aıtýynsha, bul tarıhtaǵy eń jyldam jolaýshylar ushaǵy bolmaq, dep jazady Arstechnica.

«Qazir Parıj ben Nıý-Iork arasyndaǵy áýe reısi jeti saǵatqa sozylady. Jańa jobada ol aıtarlyqtaı qysqardy. Búgingi tańda joba boıynsha ushaqtyń tehnologııasy týraly málimetter belgili bolǵanymen, jobany júzege asyrý barysynda ol ózgertilýi múmkin. Degenmen, joba boıynsha tarıhtaǵy eń jyldam ushaq qurastyrylatyny ózgerissiz qalady», dep jazady basylym.

2050 jylǵa qaraı Eýroodaq turǵyndary azaıady - El Pais


null

«Eýroodaq ekonomıkalyq ósimdi ustap turý úshin mıgratsııalyq aǵyndy qajet etedi. Eger Eýropa ımmıgratsııa esikterin jaýyp tastasa, 2050 jylǵa qaraı Eýroodaq turǵyndarynyń sany 49 mıllıonǵa azaıady. Al jumysqa qabiletti adamdar sanynyń azaıýy birinshi kezekte ekonomıkanyń damýyn tejeıdi», dep jazady El Pais basylymy.

«Búkil Eýropa boıynsha mıgranttarǵa qarsylyq legi baıqalady. Degenmen, Eýropa bolashaǵy ımmıgranttarǵa baılanysty ekenin eshkim moıyndamaı otyr. Eýroodaq demografııalyq ólim jolyna túskenine kóp ýaqyt boldy. Qazir Eýroodaqta 511 mıllıon adam ómir súredi. Degenmen,

2015 jyldan bastap Eýropa elderinde ólim kórsetkishi bala týý kórsetkishinen tómen. Soǵan qaramastan Eýropa halqy sanynyń kemimeı turýy tek kelimsekterdiń arqasy. Jyl saıyn Eýropaǵa

1,3 mıllıon ımmıgrant keledi», dep jazady basylym.

Avtordyń jazýynsha, 1900 jyly Eýropada álem halqynyń 20%-y ómir súrgen. 1960 jyly 13,5% bolsa, bul kórsetkish 2015 jyly 6,9% bolǵan. Mamandar 2040 jyly bul kórsetkish 5%dan da tómen bolatynyn aıtady.

«Eger bul tendentsııa saqtalyp, ımmıgranttardyń kelýi toqtatylatyn bolsa, 2050 jylǵa qaraı Eýroodaq turǵyndarynyń sany 49 mıllıon adamǵa azaıady», dep jazady avtor.

AQSh densaýlyq saqtaý salasy daǵdarysqa ushyrady - Project Syndicate

«AQSh saıasaty makroekonomıkalyq ındıkatorlardyń qulyna aınaldy. Al túptep kelgende, makroekonomıkalyq kórsetkishter ómir sapasy týraly eshteńe aıta almaıdy. Mysaly, Amerıka ekonomıkasy joǵary deńgeıde bolǵanymen, amerıkalyq densaýlyq saqtaý salasynda daǵdarys júrip jatyr», dep jazady Project Syndicate basylymy.

Avtordyń aıtýynsha, Gallup AQShta ekonomıka órlep jatqanymen, adamdarda kúızelis pen ashý kóbeıgen.

«2018 jyly amerıkalyqtardyń 55%-y kúni boıy kúızeliste júretinin aıtqan. 45%-ynda mazasyzdyq, ár besinshi amerıkalyqta qatty ashý bolǵan», dep jazady basylym. Avtordyń aıtýynsha, Amerıkadaǵy halyqtyń kúızelisi sońǵy on jylda eń joǵary kórsetkishke jetken.

Jartylaı daıyn ónim semizdikke aparady - Der Standard


null

«Jartylaı daıyn ónim kóp kalorııanyń jınalýyna ákelip, semizdiktiń paıda bolýyna áser etedi», dep jazady Der Standard basylymy.

Maqala avtorynyń jazýynsha, álem halqy semizdik dertine kóp shaldyǵýda.

«Búkil álem boıynsha 1975 jyldan búgingi kúnge deıin semirip ketkenderdiń sany úsh ese kóbeıgen. Bul jaǵdaıǵa áser etken eń basty faktorlardyń ishinde tamaqtaný tártibiniń ózgerýi, kómirtekke baı ónimderdi tutyný men qanty kóp sýsyndardy ishý bar», dep jazady basylym.

Dıetologtar jartylaı daıyn ónimderdi tutynýdyń adam densaýlyǵynna áserin zerttep, qatty óńdelgen taǵamdardyń semizdikke aparatynyn dáleldedi.

«Betesdtegi Densaýlyq saqtaý ınstıtýty ǵalymy Kevın Holl bastaǵan bir top ǵalymdar júrgizgen zertteýge qatysýshylar tórt apta boıy zerthanada tek jartylaı daıyn ónim tutynǵan. Nátıjesinde olar eki aptanyń ishinde bir kılogramm salmaq qosqan», dep jazady avtor.

Brexit kelissózderi sátsiz aıaqtaldy - Reuters


null

Brıtan leıbrısteri men konservatorlary Ulybrıtanııanyń Eýroodaqtan shyǵýy týraly ortaq kelisimge kele almady, dep jazady Reuters basylymy.

«Leıbrıstik partııa kóshbasshysy Djeremı Korbın partııalar arasyndaǵy kelissózderdiń sátsiz aıaqtalǵanyn habarlady. Onyń aıtýynsha, premer mınıstr Tereza Meıdiń úkimeti bedelinen aıyrylǵan jáne ortaq sheshimge kele almaıdy», dep jazady basylym.

Avtordyń aıtýynsha, resmı túrde Ulybrıtanııa Eýroodaqtan 2019 jyldyń 29 naýryzynda shyǵýy kerek bolatyn. Biraq saıasatkerler Eýroodaqtan memlekettiń qashan shyǵatynyn ǵana emes, shyǵý kerek pe álde Eýroodaq quramynda qalý kerek de degen suraqqa da jaýap ala almaǵan. Al sáýir aıynyń basynda Brıýssel Breksıt ýaqytyn 31 qazanǵa deıin sozýǵa kelisken bolatyn. Sol ýaqytqa deıin eki tarap ortaq kelisimge kelýi kerek. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda Ulybrıtanııa Eýroodaqtan esh kelisimsiz shyǵady.

Keıbir túster nege umytylmaıdy - BBC


null

«Keıbireýler qyryq jyl buryn kórgen túsin áli umytpaı esinde saqtap júr. Tipti, túsinde kórgen ár detal jattalyp qalǵan. Al ol adam bir apta buryn kórgen túsin esine túsire almaýy múmkin. Adamnyń kórgen túsin este saqtaýy bıologııaǵa baılanysty bolyp shyqty», dep jazady VVS basylymy.

Avtordyń jazýynsha, tús biz oılaǵannan da kúrdeli dúnıe.

«Psıholog Deıdre Barrettiń aıtýynsha, naqty qurylymy bar tústerdi este saqtaý ońaı. Al Lozanna ýnıversıtetiniń tústerdi zertteý mamany Francheska Sıkları tús pen sergektik arasynda shekara baryn aıtady. ıAǵnı, eger keıbir tústerdiń kóbi ár detalimen birge este saqtalatyn bolsa, ol shyn ómirge keri áser etýi múmkin», dep jazady avtor. Onyń aıtýynsha, narkolepsııa sııaqty aýrýmen aýyratyn adamdar tús pen shynaıy ómirdi ajyrata almaıdy.

«Kóp jaǵdaıda adam kórgen túsiniń belgili bir bóligin ǵana este saqtap qalady. Bıologııa bul jaǵdaıdy da rettep qoıǵan», dep jazady avtor.

Avtor Aıkúmis Bolatbek
Basty sózder: Álem, BAQ,
Joǵary qaraı