Aýa raıy
Astana 11 °S
Almaty 17 °S
valıýta baǵamy
USD 389.52
EUR 429.21
RUB 6.07
CNY 54.94

Óskemendik «robınzondar» syrtqa tek qaıyq arqyly qatynap júr

2019 jyldyń 21 sáýir 2019 13:44

ÓSKEMEN. QazAqparat - Óskemendegi 12 úı kún saıyn Ertisten qaıyq arqyly ótip júr. QazAqparat tilshisi erekshe turmys keship jatqan aýylǵa arnaıy baryp, jaǵdaıymen tanysyp qaıtqan edi.

Saıajaıdan saıa tapqandar

Óskemen sý elektr stansasynyń bógetin jaǵalaı 500-den astam úı ornalasqan. Shatqaldaǵy saıajaıda jyl on eki aı turatyndar bar. Olardyń sany 200 úıge taıaý. Sonyń ishinde 12 úı syrtpen tek qaıyq arqyly baılanysýǵa májbúr.



null


null



null

Ótken ǵasyrdyń ortasynda Óskemen sý elektr stansasy qoldanysqa berilgen. Alyp basseınniń jaǵasynda saıajaıǵa taptyrmaıtyn oryn paıda bolady. Táýelsizdik jyldary qalaǵa jóńkilgen qazaqtar páter jaldaýǵa jaǵdaıy jetpegen soń osy saıajaılardy úıge aınaldyrǵan.

Kelimdi-ketimdi jurtty Ertistiń betinde qydyrtyp, nápaqa taýyp júrgen qaıyqshylar bizdi SES-tiń irgesindegi 40-50 úıi bar aýylǵa baǵyttady. Al qaıyq arqyly qaıtynaıtyn 12 úı sol aýyldan 6 shaqyrym jerde ornalasqan eken. Qaıyqshylar nusqaǵan úılerge abaqtynyń dálizindeı temir torly qursaýdan salynǵan jaıaý kópir arqyly óttik. Alyp bógetti qabyrǵalaı salynǵan kópirdiń uzyndyǵy bir shaqyrymǵa taıaý. Jol-jónekeı birneshe adamǵa jolyqtyq. Ózin Irına dep tanystyrǵan egde áıel jaıaýlyqtyń zary ábden ótkenin, ásirese úlken júk tasymaldaý qıyn ekenin aıtady.



null


null


null

«Qaıyq jaldaýǵa kóbimizdiń jaǵdaıymyz joq. Sondyqtan amalyn taýyp, bóget ishindegi tóte joldy ashqyzamyz» - deıdi turǵyn.

Al birneshe jas ózderin munda qydyryp kelgen qalalyqtarmyz dep tanystyrdy. Biz keri qaıtqanda álgi «qalalyqtar» qarsy jolyqty. Jaǵaǵa shyqqan bette SES-tiń aýmaǵy áskermen kúzetiletinin eskertken taqtaıshalar qarsy aldy. Sál júrgen soń Altaı aýdanynan azynap kele jatqan poıyz jolymyzdy kesti. Temirjoldan attap, aýylǵa kirdik.

«1993 jyldan beri osynda turamyn. Balamnyń bári eseıgen. Qazir áıelim ekeýimiz ǵana qaldyq. Jastardyń munda turaqtaǵysy joq. Jedel járdem, órt sóndirýshiler sırek keledi. Dúkenge bir barǵanda molynan qamtýǵa tyrysamyz. Bir aýyldasymyz saýda dúńgirshegin ashyp kórgen. Kóp ótpeı, jaýyp tyndy. Bir jaqsysy, bul jer qalanyń dańǵazasynan ada. Sol tynyshtyqqa maldanyp, kóshpeı otyrmyz. Kóshem degen kúnniń ózinde úıdiń ótýi ekitalaı», - dedi Vladımır Zınovev esimdi temirjolshy. Aýlasy qyzdyń júgindeı jınaqy. Brıgadıri Ernur Kárimovpen qorjyn úıdi bólisip turyp jatyr. Bertinge deıin aýylda qudyq bolmapty. Ertistiń sýy sońǵy 10 jylda ǵana ishýge jaramsyz kúıge túsken deıdi ózderi. Qazir ár aýlada qudyq bar. Aýzynda bir-bir qara qulyp. Úı ıesinen sý surap ishtik. Azdap qum tatıtyndaı.



null


null



null

Endi kóshpeıtin shyǵarmyz...

Ernur Kárimov Ulan aýdanynyń Saǵyr aýylynda týyp-ósken ósipti. Toqsanynshy jyldary jumyssyz qalǵanyn, sosyn qaıyn jurty osynda jumys bar dep shaqyrǵanǵanyn eske alady.

«Basynda ońdy jumys tapqansha amaldaı turarmyn degen úmitpen keliskem. 26 jyl turyppyn. Ul uıaǵa, qyz qııaǵa ketti. Shırek ǵasyrym óte shyǵypty. Endi kóshpeıtin shyǵarmyz. 50-den asqan men sııaqtylarǵa basqa jumys tabý qıyn ǵoı. Mal ustaımyn. Qoramyz aýyl shetindegi bókterde. Mal urlyǵy qatty. Sondyqtan kórshimen kezektesip kúzetýge týra keledi. Qysta qatynaý qıyn demeseńiz, turýǵa bolady. Kómir, jem-shóp ákeler kezde SES basshylyǵyna ótinish jazamyz. Bóget ishindegi tóte joldy sonda ǵana ashady. Basqa kezde terrorıstik qaýipsizdik erejesi boıynsha jabyq. Al tótenshe jaǵdaı, jedel járdem kólikteri kedergisiz ótip júr. Qysta biz ash qalmas úshin alǵashqy qar túse salysymen ákimdik ókilderi tizim alyp ketedi. Myza kóshesindegi tolaıym bazar baǵasy boıynsha kerek-jaraǵymyzdy bir qysqa qamdap beredi. Onyń ózi úlken kómek» - deıdi Ernur Kárimov.

Sońǵy jyldary bul aýyl kýrorttyq aımaqqa aınalady degen sybys jıi aıtylyp júrgen kórinedi. Ondaı bolsa, mal baǵýǵa tyıym salyna ma dep alańdaıdy jaǵalaýdaǵy jurt.



null


null


null


null


null


null

Kezinde munda qarttar úıi bolypty. Kúlden quıyp soqqan qos qabatty ǵımarat qazir baraqtyń qyzmetin atqaryp tur. Eki podezde bar-joǵy 4 otbasy turady. Eresekter jumysta bolsa kerek, aýladan eki bozbala ǵana jolyqty.

Infraqurylym ataýlydan kende qalǵan qos qabatty úıdiń turǵyndary qysta kómir jaǵady. 4 páterde de mektep jasyndaǵy balalar bar kórinedi. Bilim úshin olar da eresekterden qalyspaı, bir shaqyrymdyq kópirdi eńserip, Ablaket kentine avtobýspen qatynaıdy.

Eskegińdi bershi maǵan...

Negizi, bul aýylǵa qurlyq arqyly da qatynaýǵa bolady. Ol úshin Óskemenniń ózge qıyryndaǵy Jylandy aýyly arqyly kópirden ótip, 25 shaqyrym jol jurý qajet. Eki jyl buryn kópirdi sý qozǵap, qurlyq arqyly baılanys birjola úzilgen eken. Kóktem shyqqaly jóndeý jumystary jandaǵan kórinedi. Kópir qalypqa túsken kúnniń ózinde SES jaǵasyna jetý úshin kóligińiz jol talǵamaıtyn bolǵany abzal. Asty alasa máshınemen shyqsańyz, órkesh tastardyń birine aspaqtalyp, jolda qalýyńyz ábden múmkin.



null

Osy azapty joldyń boıynda Ertistiń tutqynyndaǵy 12 úı jatyr. SES pen aradaǵy qashyqtyq - 6 shaqyrym. Qaıyqshylar «taksıge» shyqpaǵan kúnderi osynshama aralyqty jaıaý eńserýge týra keledi.

Ózderi bul mekendi «Basov zaımkasy» dep ataıdy. 12 úıdiń bári de Katonqaraǵaı, Tarbaǵataı, Kúrshim sııaqty alys aýdandardan qonys aýdarǵan. Eshbiri qystaýdyń atyn ıelengen Basovtyń kim bolǵanyn bilmeıtin bolyp shyqty.



null


null

«Arǵy betke ótý úshin kisi basyna 200 teńge tóleımiz. Ol jaqta «Shlıýznaıa» aıaldamasynan avtobýsqa otyryp, dittegen jerimizge jetemiz. Qaıyqshylardyń bári jumyssyz. Osy kásip arqyly nápaqa aıyryp otyr. Telefon arqyly ýaǵdalasyp baryp shyǵamyz. Keıde aýyzdaryna ay sý tıse, kóliksiz qalamyz. Ondaıda jaıaý kópirge qaraı salpańdaımyz» - deıdi Aınagúl Tólepbergenova esimdi turǵyn. Osydan 15 jyl buryn Katonqaraǵaı aýdanynyń Belqaraǵaı aýylynan qonys aýdarǵan áıel balalaryn osy qystaýda aıaqtandyryp, qazir joldasymen jalǵyz qalǵan.



null


null


null


null

«Qaınym attan qulap aıaǵyn syndyryp aldy. Jedel járdem úsh saǵat degende áreń keldi. Sony aýrýhanaǵa aparyp qaıtqan betim osy. Sońǵy jyldary mal urlyǵy jıilep ketti. Byltyr ǵana 12 úıden 11 bas sıyr, eki bas jylqy joǵaldy. Urylar ustalǵanmen, maldyń shyǵyny ótelgen joq» - deıdi Aınagúl Tólepbergenova.

Bul úılerdiń bar qaıǵysy jol qatynasy ǵana emes. Eldi meken saıajaı koperatıvi retinde tirkelgendikten, elektr qýatyn jekeniń menshigindegi stansadan alyp otyr.

«Kooperatıv múshesi retinde jylyna 15 myń teńge tóleımiz. Al jaryq úshin aıyna 12 myń teńge shyǵyp júr. Jol azabyn jeleý etken kómir tasymaldaýshylar bıyl bir reıske 30 myń teńge aldy. O basta bul jerge páter jaldap turǵansha óz úıimiz bolsyn dep kelgen edik. Qazir shyǵyny páter jaldaý aqysymen birdeı», - deıdi qashyqtaǵy saıajaı turǵyny.




null


null


null

Joǵary qaraı