Aýa raıy
Astana -2 °S
Almaty 4 °S
valıýta baǵamy
USD 389.98
EUR 434.01
RUB 6.10
CNY 55.04

Naýryz - kıiz úılerdi básekege túsiretin meıram emes - tarıhshy pikiri

2019 jyldyń 22 naýryz 2019 11:41

QOSTANAI. QazAqparat - Kónekózderdiń sózinshe, Naýryz merekesin toılaý Qostanaı oblysynda ótken ǵasyrdyń elýinshi jyldarynan tarala bastaǵan. Máselen, Ulystyń uly kúninde aýyl adamdary bir qyratqa jıylyp, at shaptyryp, kókpar oınatqan desedi. Alaıda, tarıhshylar ulyq merekeniń óńirde toılanýyn toqsanynshy jyldarmen baılanystyrady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Naýryz merekesiniń paıda bolýy týrasynda árkim túrli derek aıtady. Bireýler Súleımenniń júzigi tabylǵan kún dese, ıran-parsy ańyzdarynda adamzattyń otty paıdalana bilgen sátin Naýryz dep ataǵan deıdi. Bir ǵana túrki taıpalarynda bul kún jaıly ańyz da, ertegi de kóp. Al elimizde, qala berdi, Qostanaı oblysyna bul mereke qalaı keldi?

87 jastaǵy Dámesh Ábeýovanyń sózinshe, erterekte Naýryz toıy jasyrylyp toılanatyn bolǵan.

«Men 1951 jyly kelin bolyp tústim. Sol jyldary Uly Jylanshyq ózeniniń boıynda turdyq. Naýryz toılarda kórshiler bir-birine habar beredi. Aýyl-aýyl bolyp atap ótýge bolmaıtynyn biletinbiz. Naýryzdyń alǵashqy kúnderi jerdiń betinde erekshe bir gýil júredi deýshi edi. Muny malshylar birinshi baıqaıdy. Bul - naýryz aıynyń bastalǵany. Mine, sodan soń erlerimiz kókpar tartady, áıelder qazan-oshaqtyń qamyna kirisemiz. Tamaq ottan túspeıdi, ýyz qatyrylady», - deıdi ájeı.

Oblystyń ońtústik jaǵynda qonaqtarǵa Naýryz kójemen qatar kúlshe, bókpe sııaqty jeńsik taǵamdar qoıylady.

«Kúlshe qolamtaǵa kómip pisiriledi. Qamyrdy qatty ılep, betin ydyspen jaýyp qoıady. Keıin ony oqtaýmen jaıady. Betine aǵash qasyqpen oıý jasaıdy. Ústine sary maı jaǵyp, peshke salady. Bul bizdiń jaqta tek naýryzda pisiriletin taǵam bolatyn», - deıdi Dámesh Ábeýova.

Arqalyq qalasynda turatyn belgili ólketanýshy Shóptibaı Báıdildın Naýryz meıramynyń Jylanshyq jerinde ótip turǵanyn rastap otyr.

«Uly Jylanshyqta 30-ǵa jýyq baı-manap turǵan. 10-15 shaqty meshit bolǵan. Kókpar tartylyp, báıge uıymdastyrylǵanyn estigenmin. 1913 jylǵy mal sanaǵy boıynsha, Jylanshyqtyń bir ózinde 25 myńǵa tarta jylqy bolǵan. Sol sebepti, Naýryz merekesi ár tóńirekte bir ótkizilip turdy. Taǵy bir qosarym, Naýryzdy aldymen kúntizbe dep eseptegen durys sııaqty. Jyldyń basy dep sanadyq, keıin bul merekege aınalyp ketti», - deıdi ólketanýshy.

Kásibı tarıhshylar men etnograftar Naýryz meıramy Qostanaıǵa toqsanynshy jyldary bir-aq keldi dep esepteıdi. Ózbekáli Jánibekov Kolbınge hat jazyp, osy taqyrypty mınıstrlikte kótergen-mys.

«Naýryz jaıynda ár tarıhshy túrli pikir aıtyp júr. Meniń uǵymymda atalǵan meıram bóten halyqtan kelgen joq. Bizdiń tól merekemiz. Keıbireýler «kóne ırandyqtardan qalyp, «Jańa kún» degen maǵynada túrki jurtyna jetti» dep júr. Men buǵan kelispeımin. Eske alsaq, andronov mádenıeti men qola dáýirinde Qazaqstandy mekendegen taıpalardyń tilinen «Naýryz» sózi shyqqan. Buǵan osetın ǵalymy fılolog, ólketanýshy Vasılıı Abaevtyń tujyrymyn mysalǵa alaıyn. Ol erterekte saq taıpalary kóne ıran tilinde sóılegenin alǵa tartady. Sondyqtan da bul Áz-Naýryz meıramynyń túp tórkini sonaý baǵzy zamandaǵy Qazaqstan aýmaǵyn mekendegen taıpalardan, ásirese, saqtardan bizge jetken. Kerek deseńiz, Birinshi Petrǵa deıin slavıan halyqtary hám ýgro-fınder jańa jylyn osy kóktem mezgili - Naýryz aıynan bastaǵan. Petr patsha taǵyna otyrǵannan soń grıgorıan kúntizbesin engizip, jańa jyldy qańtardan bastatqan ǵoı. Sodan soń Naýryz meıramyn toılatý seıile tústi. Keńes zamanynda bul merkeni dinı degen túsinik qalyptasyp, tipti, atap ótýge tıym salyndy. Tek 1980 jyldyń aıaǵyna taman Ózbekáli Jánibekov qana Naýryzdy qaıta jańǵyrtty. El-elde, jer-jerde qaıtadan qadiri artyp Naýryz toılana bastady. Qostanaıǵa da sol kezde keldi. 1995 jyly Tobyl ózeniniń boıynda kıiz úıler tigilip, ulan-asyr toı jasaldy», - deıdi tarıhshy Amanjol Kúzembaıuly.

Tarıhshynyń pikirinshe, osy kezde Naýryzdyń maǵynasy men mazmunyn tereńdete túsirý qajet. Óıtkeni, Naýryz aıynda kıgiz úı tigip, árbir tikken aq shańqan úılerge báseke júrgizýdiń qajeti joq.

«Tipti, budan mezi boldyq. Ártúrli sıpatpen nege tól merekemizdi atap ótpeske? Máselen, osy kúni ónerimen, talantymen, ǵylymda tanylyp júrgen jandarǵa demeýshilik kórsetip, ár shaǵyn aýdanda otbasylyq ıgi-sharalar ótkizbeske?! Olarǵa da júlde taǵaıyndaý qajet. Basqa kúndi qaıdam, aty máshhúr jandarǵa memlekettik marapattardy osy qutty kúni nege bergizbeske?! Jetim-jesirlerge kómekti qaltaly azamattar nege osy kúni berýdi uıymdastyrmasqa?! Mine, sonda ǵana Naýryz meıramynyń qadir-qasıeti arta túsedi! Barlyǵy jyl boıy taǵatsyzdana tosar edi», - degen usynysyn bildirdi ol.

Qalaı degenmen de, kóne meıramymyzdy jalpaq jurtqa jaıyp, atoı salyp toılaıtyn kúnge jettik. Onyń tarıhy neǵurlym tereńdeı bergenimen, basty ereksheligi umytylmaq emes. Ol - qamqorlyq pen meıirim. Naýryzdy izgi tilek, izetti qamqorlyqpen qarsy alaıyq! Ulyq mereke qutty bolsyn!

Joǵary qaraı