Aýa raıy
Astana 16 °S
Almaty 11 °S
valıýta baǵamy
USD 386.82
EUR 428.67
RUB 5.86
CNY 54.95

Han ordasy mýzeıine Jáńgir han men Shyǵaı sultan mórleriniń nusqalary tabys etildi

2019 jyldyń 7 maýsym 2019 16:40 2730

ORAL. QazAqparat  - Bókeı ordasy aýdanyndaǵy oblystyq Han ordasy mýzeıine Bókeı han (1812-1815) men Shyǵaı sultannyń (1816-1824) mórleriniń qaıta qalpyna keltirilgen nusqalary tabys etildi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul jumys ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń «Uly dala tarıhy men mádenıeti» maqsatty jobasy (jetekshisi -  professor Talas Omarbekov) aıasynda júzege asyryldy.

Mórlerdiń mýzeılik ǵylymı atrıbýtsııasyn, rekonstrýktsııasyn jasaý isine osy ýnıverıtettiń professory, etnograf-ǵalym Táttigúl Qartaeva jetekshilik etti.

Táttigúl Ersaıynqyzynyń aıtýynsha, mór memlekettiliktiń tarıhyn, handardyń jarlyǵyn, qatynas hattaryn aıǵaqtaıtyn mańyzdy dálel bolyp tabylady.

Han, sultandar móriniń baı, tarhan, starshyndardikinen aıyrmashylyǵy, kúmisten soǵylǵan, búıiri jalpaq, ushy joǵary qaraı súıirlenip bitedi. Olar «jazǵandarymdy kýálandyrý úshin mórimdi bastym» degen sózdermen aıaqtap otyrǵan. «Hat berdim daýly jerge mór basatyn, Qolynda qyzyl altyn júzigi bar», degen joldardaǵy «qyzyl altyn» sózi kúmis betine aptalǵan, jalatylǵan altyndy meńzeıdi. 

Bókeı han 1812 jylǵa deıin sultan kezinde qoldanǵan móriniń qorǵanyna sheksizdik órnegin saldyrǵan.Al handyq taqqa otyrǵan soń soǵylǵan móriniń qorǵanyna  japyraǵyn jaıǵan butaq beınesin beretin kógeris órnegin alǵan. Shyǵaı sultan resmı han tıtýlyn almaǵanymen, halyq han sanaǵan. Bılik etken jyldarynda qoldanǵan móriniń qorǵanynda juldyz órnegi salynǵan. Han, súltandardyń mórleri bir-birinen qorǵanyndaǵy órnegi jáne jazýymen erekshelenedi.

Han mórlerin qaıta jasaǵan Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, T.Júrgenov atyndaǵy Ulttyq óner akademııasysándik qoldanbaly óner kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, zerger-restavrator Estaı Daýbaev. 

Han mórlerin qaıta qalpyna keltirýge arhıv qujattary, jazba derekter (Abý-l-Fazl Baıhakı, I.Kazantsev, t.b.), ǵalymdardyń ǵylymı zertteýleri (I.V.Erofeeva, N.Álimbaı, E.Sh.Shaımerdenov, Q.Omarhanov, V.L.ıAnın, t.b.), folklorlyq derekter, Shyńǵys han, Súleımen paıǵambardyń (keıin Sý patshasy Súleımen atanǵan) mórleri týraly ańyzdar negiz boldy. Arheologııalyq mórler qaıta zertteldi. Buǵan deıin qaıta soǵylǵan Abylaı han, Jáńgir han mórleri qaıta zerdelendi. 

Professordyń paıymdaýynsha, júzik túrindegi mórdiń barlyq túrin zergerler soqqan. Mórli júzik soǵý tehnologııasynda qoldanylatyn qalyptaý, bezeý, symkáptek, kúmis betine kúmis qondyrý, qaqtaý, aptaý sııaqty dástúrli ádister áshekeılik kúmis júzik soǵýdaǵy tásildermen birdeı. Ereksheligi, onyń tek mór  retindegi statýsyn anyqtaıtyn resmı jazýlary men bederleri,  laýazymdyq mazmuny. Mórli júziktiń betine tas ornatylmaı, tek metaldan soǵylsa, betine jazý, oıý-órnek, tańba shekildi. Jazý mazmunyn onyń ıesiniń shyqqan tegin rastaıtyn arnaýly tańbasy, tapsyrýshynyń qalaýy boıynsha laýazym belgisi, memleket aty, ıesiniń aty-jóni quraǵan. Mórler 925 synabyndaǵy kúmisten baıyrǵy kúmis ústine kúmis qondyrý, oıý, qaraıtý ádisterimen soǵyldy.

«Qazirgi tańda bizge kelip jetken derekterdi qaıta zerdeleı kele, qazaqtyń han, sultandary mórlerin júzik túrinde soqtyrǵanymen, qoldaryna taǵyp júrmegen, qujattardy kýálandyrǵan kezde tuǵyryn saýsaqqa «aınateris» tásilimen, ıaǵnı súıir basyn joǵary qaratyp kıip (qusmuryn júziktiń taǵylýynan teris) nemese tuǵyrynan qolǵa ustap basqan.  Han, sultandardyń móriniń beınesi han jasaǵynyń baıraq basynyń beınesine sáıkes kelgen degen túıin jasadyq.

Al mór boıaýyn kópesterden satyp alǵan nemese qoldan tabıǵı jolmen ázirlengen. Tabıǵı mór boıaýy folklorlyq málimetter boıynsha bıdaı, taryny kúıdirip qýyryp, kúl, kúıe jasaý arqyly alynǵan», deıdi ǵalym.


null 

Eske sala keteıik, budan buryn Batys Qazaqstanda Jáńgir han qudyǵy qalpyna keltirilgenin jazǵan bolatynbyz.

 

 

 

Joǵary qaraı