Aýa raıy
Astana -3 °S
Almaty 15 °S
valıýta baǵamy
USD 389.98
EUR 434.01
RUB 6.10
CNY 55.04

El óńirlerinde naýryz kóje qalaı daıyndalady

2019 jyldyń 22 naýryz 2019 08:40

ALMATY. QazAqparat - Ulystyń uly kúninde molshylyq pen toqshylyqtyń sımvoly retinde naýryz kóje daıyndalary belgili. Altaıdan Atyraýǵa, Arqadan Alataýǵa deıin sozylǵan kıeli Qazaqstan jerinde dástúrli taǵamnyń túrli retseptisi bar.

QazAqparat tilshisi ár óńirdiń kójeni daıyndaýdaǵy óz erekshelikterin bilip kórdi.

Máselen, shyǵysqazaqstandyqtar naýryz kójeni meılinshe qolda bar dámderden jasaǵandy jón kóredi eken. Sondyqtan qatyp qalǵan retsept joq. Basty shart - súr et asylyp, sonyń súzip alynǵan sorpasyna jeti túrli taǵam qaınatylýy kerek. Bul jeti túrge sý men tuz da kiredi.

«Eń bastysy - kójege qosylatyn taǵamnyń barlyǵy jergilikti ónim bolýy shart. Kókónis, órik-meıiz múlde qosylmaıdy», - dedi ShQO turǵyny.

Qostanaı oblysynda da naýryz kójege ádette «uzynsaryǵa» saqtalatyn súr et paıdalanylady. Qostanaılyqtar, ásirese Torǵaı óńiriniń turǵyndary arpa qosady.

«Ejelgi shyǵys emshileri arpanyń emdik qasıetteri týraly kóp aıtady. Biletinderdiń sózinshe, arpany taǵam retinde jıi paıdalanatyn adamdardyń qany buzylmaıdy. Irak táýipteri arpany «ǵajap qutty dán» dep ataıtyn kórinedi. Arpanyń emdik qasıetinen bólek, toıymdylyǵy da baǵalanady», - deıdi Torǵaı óńiriniń turǵyny Gaýhar Qarına.

Sonymen qatar dándi-daqyldar (tary, kúrish) qosylady. Munyń negizinde bir tamyrdan ósip óngen dánder sekildi urpaǵymyz jaıylyp, kóbeısin degen maǵyna jatyr.

«Qazaq aqty ejelden qasıetti dep eseptep, baǵalaǵan. Sol sebepti naýryz kójege sút nemese aıran qosylady. Munyń negizinde sútteı uıyp otyraıyq, irgemiz berik bolsyn degen nıet jatyr. Qurt naýryz kójeniń dámin keltirip, sán beredi. Jetinshi taǵam retinde - naýryz kójege dám beretin tuz sońǵy qosylady», - dedi ol.

Álbette, kóje daıyndaý kezinde tek osy taǵamdardy qosý kerek degen talap joq. Árkim óz halinshe qolyndaǵy baryn paıdalana beredi. Keıbir kisiler kókónis nemese jemis te qosyp júr. Bastysy -taǵamdardyń sany jeteý bolýy qajet.

Aqtóbelikter de naýryz kójeni ártúrli daıyndaıdy. Biraq, mindetti túrde súr et asyp, oǵan bıdaı qosyp qaınatady.

«Biz kójeni ájemiz, anamyz daıyndaǵan jolmen ázirleımiz. Naýryz kójege bıdaı, sút, sary maı, keıde meıiz qosamyz. Sonymen qatar, quramyndaǵy sý men tuzdy da esepteımiz. Bárin qosqanda jeti taǵam bolady», - dedi qala turǵyny Almajan Shataıqyzy. Sonymen qatar, keıbiri dánnen arpa nemese tary qosady. Al aq taǵam retinde ay aırandy tańdaıdy.

Óńirlerdiń arasynda naýryz kójesi ıngredıentke eń baı óńir - Qyzylorda oblysy.

Munda bıdaı, aq úrmeburshaq, qyzyl úrmeburshaq, júgeri, másh, sók taǵy basqa dánderdi 5-6 saǵat sýǵa jibitip qoıady. Jylqy eti men qazyny qazanǵa salyp, 2-3 saǵat qaınatady. Piskennen keıin sorpadan alyp, sýytady. Sorpaǵa jibip turǵan dánderdi salyp, ábden jumsaryp piskenshe qaınatady. Pisýge jaqyndaǵanda jýylǵan meıiz ben sók qosady. Pisip turǵan et pen qazyny da iri-iri etip týrap salady. Barlyǵy ábden piskennen keıin ezilgen qurtty dámine qaraı qosady.

Al atyraýlyqtardyń pisirgen kójesiniń bir ereksheligi bar.

Ol jaqta da naýryz kójeniń quramynda sý men tuzdan bólek, sút, súr et, tary, meıiz bar. Sonymen qatar shyjǵyrylǵan quıryq maıy qosylady eken. Al sıyrdyń súti bolmaǵan jaǵdaıda túıe súti jaraı beredi.

Shymkenttikter de meıramnyń basty taǵamyn jeti túrli dámnen jasaıdy. Oǵan tary, arpa, bıdaı, burshaq, kúrish sııaqty jeti túrli dán men aq qosylady.

Et, qazy, qarta qaınaǵan sorpaǵa dánderden birinshi bıdaıdy salyp, 5 mınýt qaınatady. Ekinshi - jarmany jáne kúrishti salyp, 5 mınýt qaınaǵan soń, taryny qosady. Dánder pisip boldy-aý degende ottan túsirip, salqyn jerge qoıady. Qazannan túsirilgen etterdi usaqtap týrap, barlyǵyn sorpaǵa aıranmen qosyp aralastyrady.

Ońtústikte ár úıdiń kójesi biri-birine uqsamaıdy. Árqaısysynyń dámi ártúrli. Jeti dánnen jasalatyn bolǵanymen, qospasy bólek. Máselen, bireýler qurt ezip qossa, endi bireýler qatyq nemese aıran aralastyryp jatady.

Keıbir apalarymyz maı saqtaǵan qaryndy bir jýyp kójeniń túbine tastap qoıady. Bul óte ejelgi ádis. Ábden tuzy sińgen qaryn kójeniń dámin kirgizip qana qoımaı, boıynda qyshqyl elementteri jetispeıtin adam úshin taptyrmas dárýmen kórinedi. Kójege jylqynyń ystalǵan jalyn dákege túıip qaınatý da bar. Muny batystyqtar meńgergen. Ondaǵy aǵaıynnyń kójesinde erekshe dám bolady. Jylqynyń jalyn jaı ystamaıdy, arshamen, adyraspanmen, ártúrli taý shópterimen ystap alyp, kójege qatady. Shıki jal kójege ózindik dám beredi. Sonymen qatar bul kúngi qymyzdyń da dámin ereksheleý dástúri bar. Ol - qymyz pisetin kúbiniń túbine jylqynyń shıki maıyn oramalǵa túıip tastaý. Osy arqyly qymyz maıly, qunarly ári keremet dámdi bolady eken.

Al Ortalyq Qazaqstanda, atap aıtqanda Qaraǵandy oblysynda da naýryz kójeniń basty ıngredıenti - súrlengen jylqy eti. Qaraǵandylyqtar kójege óz jerinde ósetin «Aqtoǵaıdyń aq bıdaıyn» qosady. Keı aýdandarda sútpen aralastyrsa, keı aýdandarda qyshqyl aıran nemese ezilgen qurt qosylady.

Joǵary qaraı