Aýa raıy
Astana 19 °S
Almaty 30 °S
valıýta baǵamy
USD 386.05
EUR 428.25
RUB 5.84
CNY 54.65

Batys Qazaqstanda Jáńgir han qudyǵy qalpyna keltirildi

2019 jyldyń 7 maýsym 2019 14:23 3072

ORAL. QazAqparat  - Bókeı ordasy aýdanyndaǵy oblystyq Han ordasy tarıhı-mádenı, arhıtektýralyq-etnografııalyq mýzeı-qoryǵynda Jáńgir han qudyǵy qalpyna keltirilip, paıdalanýǵa berildi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul qudyq zamanynda Han ordasyn sýmen qamtamasyz etip turǵan. Qazaqstanda han qudyǵy burynǵy óz ornynda alǵash ret qalpyna keltirilip otyr.

Han qudyǵynyń bul nusqasy ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory, etnograf-ǵalym Táttigúl Qartaeva jetekshilik etetin «AP05135126  - Qazaqstannyń arıdtik aımaqtarynda sýmen qamtýdyń dástúrli ádisteri: etnologııalyq jáne geoarheologııalyq turǵyda qarastyrý» atty irgeli ǵylymı joba negizinde júzege asty.

Han qudyǵynyń qursaýly shelegin, sabyn, sý ishetin saptyaıaǵyn aǵash sheberi, T.Júrgenov atyndaǵy Ulttyq óner akademııasy sándik qoldanbaly óner kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, restavrator Maqsat Maǵzumov qalpyna keltirdi. Sondaı-aq aǵash kesý, suryptaý, shyǵyryn ornatý jumystaryna jergilikti aǵash sheberleri Ómirbek Serǵalıev, Jandarbek Begeev, Tabıǵat Samatov, al qazý, óli topyraǵyn, sýyn shyǵarýǵa mýzeı qyzmetkerleri tartyldy.

Táttigúl Ersaıynqyzynyń aıtýynsha, jalpy, qudyq qazý tarıhy tereńde jatyr. Buǵan qazaq jerindegi ejelgi qala-qonystardan qudyq izderiniń tabylýy dálel. Kóne qudyqtar dástúrli qazaq aýylynyń bir beınesi ispettes.

Osy oraıda dástúrli ádispen qudyq qazýdyń júıesi saqtalǵan aımaqtyń biri - Bókeı ordasy. Bul óńirde qudyqtyń qabyrǵasyn shegendeýdiń úsh túri qalyptasqan: tal (shilik) býmany oraı otyryp,  spıral túrinde órip shyǵarý; tal shybyqtarynan sharbaq jasap, tórt buryshtap bekitý; qaraǵaı aǵash kesindilerimen suryptap, tórt buryshtap nemese bes buryshtap qalap shyǵarý.

Ǵalymnyń sózine qaraǵanda, han qudyǵy jergilikti qaraǵaı aǵashynan suryptaý ádisimen, 1827 jyly Jáńgir syzdyrǵan karta-shema negizinde qudyqtyń burynǵy bolǵan, tarıhı ornynda qaıta  jasaldy. 

Jáńgir Han ordasy qurylysymen birge eki qudyq qazdyrǵan. Biri rezıdentsııanyń qasbetinde (qazirgi tańda artqy jaǵy), baý-baqsha egilgen alańda, al ekinshisi rezıdentsııanyń artqy alańynda ornalasqan. Eki qudyqtyń da ústinen ýaqytynda aǵash shatyr turǵyzylǵan. Qudyq shamamen HІH ǵasyrdyń sońyna deıin qyzmet etken. Keıin qoldanystan múldem shyǵyp, shatyry qulatylyp, qudyqty kómip tastaǵan.


null  

Qudyq sýyn aýyz sýǵa da, sharýashylyqqa da paıdalanǵan. Han ordasynda bolǵan zertteýshiler men saıahatshylar Ordanyń salyný barysymen birge qudyq qurylysyn da sıpattap jazyp ketken. Han ordasyndaǵy ǵımarattar bir-birimen úılesimde qalaı turǵyzylsa, qudyq ta aǵashtan, bir yńǵaıda jasalǵan. Qudyq Han ordasy qurylysynyń ajyramas bóligi bolǵan. Jáńgir han ýaqytynda Han ordasynda bolǵan M.ıA.Kıttary «Stavka Hana Vnýtrenneı Kırgızskoı Ordy» atty eńbeginde han qudyǵy sýynyń dámin qaınar sýyna teńegen. I.Kazantsev «Opısanıe Kırgız-Kaısak» atty eńbeginde Jáńgir hannyń basshylyǵymen  qazylǵan Naryn qumyndaǵy qudyq sýynyń taza, móldir, tuylyǵyn artezıan sýyna balaǵan.

Han qudyǵynyń sýy - Naryn qumyndaǵy tabıǵı sýdyń dámin joımaǵan, móldir, tunyq ári tuy. Qaraǵaı aǵashy adam aǵzasyna paıdaly, qaraǵaıdyń paıdaly qasıetin qazaq halqy «balqaraǵaı» degen teńeýmen jetkizgen.

«Qudyqtar - halqymyzdyń mádenı murasynyń erekshe úlgisi. Qazirgi tańda Qazaqstan mýzeıleriniń qaı-qaısysynda bolmasyn sý saqtaýǵa, sý ishýge arnalǵan ydystar sany shekteýli, keı mýzeılerde joqtyń qasy. Ásirese, kón shelek, teri shelek, mes qaýǵa, teri qaýǵa sııaqty, teriden jasalynǵan syıymdylyǵy úlken shelekter múldem saqtalmaǵan. Sondyqtan olardy da qaıta qalpyna keltirý qajettiligi týyndaıdy. Bul joly mýzeı qoryna tapsyryspen jasalǵan aǵash shelektiń qaıta qalpyna keltirilgen nusqasy - osy ıgi maqsattyń nátıjesi», dedi QazAqparat tilshisine Táttigúl Qartaeva.



null 

null 

 

 

 

Joǵary qaraı