Aýa raıy
Astana 0 °S
Almaty 21 °S
valıýta baǵamy
USD 389.59
EUR 429.06
RUB 6.05
CNY 55.07

Baltamen til úıretken áje... - Óńirlik baspasózge sholý

2019 jyldyń 19 mamyr 2019 11:09

NUR-SULTAN. QazAqparat - Ótken aptada Qazaqstannyń óńirlik merzimdi baspasózi qandaı máselelerdi kóterdi? Ádettegideı «QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna elimizdiń aımaqtarynda jaryq kóretin merzimdi baspasózge sholý usynady.

Qyzyl buzaý hıkaıasy hám shashtyń ǵaryshpen baılanysy - «Syr boıy» gazeti




null

«Syr boıy» gazeti Zeńgi baba týrasynda aıtylyp júrgen ańyzdyń bir parasyna nazar aýdartady. Bunda ańyz negizinen Zeńgi baba men Ánýar ana týraly bolǵanymen, onyń astary otbasy syılastyǵy men ádet-ǵurypyna kelip tireledi. Avtor ańyzdy alǵa tarta otyryp, qazaq kelinderiniń oramal tartýy kerektigine mán beredi. Áıel adamynyń shashyn jınap júrýi tıistigi aıtylady.

«Shashtyń adamdy ǵaryshpen baılanystyratyn tylsym syry bar degendi bilesiz be? Uzyn shash ǵaryshtan kelgen kúshti kóbirek alady eken, sondyqtan onyń túısikke jol ashatyn áseri bar. Áıeldiń energetıkasy, otbasyn saqtaıtyn jylýlyqtyń bári shashta saqtalady deıdi ǵalymdar. Shashty neǵurlym qysqa qıǵan saıyn, soǵurlym áıeldiń energetıkasy azaıa túsedi. Qazaqtyń «shashy uzyn, aqyly qysqa» dep aqyldy shashtyń ólshemine salýy tegin be?»-, dep jazady avtor.

Budan bólek, maqala adam shashyna kútimmen qaraýy tıistigine úndeıdi. «Ata-babamyz ǵaryshtyń syryn toǵyzqumalaq oınap otyryp-aq bilgen. Óıtkeni, adamnyń aspanmen baılanysy ishte jatqan sátinde-aq bastalady. «Búginde juldyznama degen shyqty» deımiz keıde. Juldyzǵa qarap boljam aıtý baıaǵydan-aq bar. Osy biz shashymyzǵa nemquraıly qaraý arqyly kók kólbep jetetin saf baılanysymyzǵa selkeý túsirip alǵan joqpyz ba?» dep túıindeıdi avtor.

Baltamen til úıretken áje - «Jetisý» gazeti




null

«Árbir ult óziniń taǵdyryn ana tilimen baılanystyrýy kerek, til - ulttyń kúretamyry deımiz. Túrli danalyqtardy tizbektep, dep jatamyz. Biraq ANA TІLІMІZGE degen mahabbatymyzdy, qurmetimizdi, sezimimizdi ózgelerge qalaı jetkizip júrmiz degen suraqty qoıyp kórdik pe?!» dep jazady Jetisý gazeti. Aıtylǵan máselege oraı tilshi balabaqshadan bastap, biraz jerdegi til máselesin qaýaǵan. Balabaqshadaǵy sábılerdiń ana tilinde tárbıelenýine, olardyń tildi úırenýine nazar aýdarylady. Eń bastysy tildi úıretýge shyn kirisetinder men buǵan nemquraıdy qaraıtyndar bar. Mynandaı bir mysaldy keltiripti avtor:

«Bala kúnimde aýyldaǵy kórshi apamyz úıindegi balta, balǵa, ara sekildi qural-saımandardy ala sómkege salyp, qaladaǵy nemerelerine aparǵany esimde. Sonda ishimnen: «Qaladaǵy balalar ony ne isteıdi? Úlken kisiler de erigedi», - dep kúlgen edim. Qarap tursam, ol kúletin emes, jylaıtyn jaǵdaı ekenin kesh uqtym. Sóıtsem, qalanyń balalary bul zattardyń oryssha ataýlaryn ǵana biletin bolyp shyqty. Qazaqsha ataýlaryna kelgende eńseleri túsip, biraz qınalatyn syńaıly. Sony ańǵarǵan áje nemereleriniń til bilmegenine namystanyp, aýyr temir-tersekti qalaǵa tasyǵan. Keıýananyń osy áreketin erlik dep baǵalaý kerek. Munyń barlyǵy ult bolashaǵy úshin jasalǵan qadam ekenin de kesh túsindim. Qazir tilge janashyrlyq tanytatyn, tildiń bolashaǵy úshin aıanbaı ter tógetin jandardyń da qatary azaıdy. Ókinishti-aq...»

Shynymen, ókinishti. Óıtkeni, qazir qalada ósken jetkinshekter turmystyq qural-saımandardy bylaı qoıǵanda, tórt túliktiń qazaqsha ataýyn da bilmeıtin bolyp shyqqan. Oryssha surasań uıyqtap jatsa da aıtyp bere alady. Buǵan kim kináli? Balabaqsha men mektepte ǵana qazaq, úıde orys (áıtpese kerisinshe) bop júrgender me?

Maqalanyń túıinin avtor «Qazaqshasyz Qazaqstannan qorqamyn» dep beripti.

Jarkenttegi qupııa jazý býdda monahtarynyń qoltańbasy emes pe? - «Jarkent aınasy» gazeti




null

Jetisý Alataýynda jartastaǵy «beımálim jazý» týraly arnaıy baryp kózben kórip, sýretke túsirgen «Jarkent aınasy» gazeti jazypty. Avtor tarıhshy Qalı Ibraıymjanov óńirdiń Yrǵaıly saıyndaǵy kóne jazýlar týraly saparyn jatyq tilmen jetkizip, qyzyqty áńgimelegen eken. Kóne jazý tarıhy týraly da málimet bere ketedi. Al taýdaǵy jazý týraly áserin bylaı jetkizedi: «Alǵashqy jazý jan dúnıemdi jaǵymdy áserge bóledi, jaılap fotoapparatymdy qolǵa alyp sýretke túsirdim. Qytaı ıeroglıfine uqsaıtyn sııaqty ma, qalaı ózi? Joq, emesaý, emes. Sodan saıdy órlep taǵy 400 metr júrgende saıdyń eki jaǵyn ala ornalasqan úlken jaqpar tastar birden kózge tústi. Jalpy, jartas doǵa tárizdi úlken úsh bólikten turady eken. Eki bóligi batys jaǵynda qatarlasqan, al bir bóligi shyǵys jaǵynda jeke ornalasypty. Jartasta beınelengen taýeshki, atty adam, buǵylar men arqardyń sýretteri keremet! Al jazýlardy kórip tań-tamasha boldyq. Osynshama ǵajaıyp tarıhı eskertkishterdiń tabylýy, meni aıaq astynan beıne bir altyn kómbege jolyqqandaı kúıge túsirip, ańyryp turyp qaldym. Qytaıdyń, arabtyń, parsynyń, kóne túrkiniń syna jazýlaryna múldem uqsamaıdy. Kim, qashan jazdy eken? Qaı dáýirge tán? Qanshama ǵasyrlardy artqa tastady eken bul jádiger?»...


null

Avtor tastaǵy jazýlardy da sýretteıdi. Jazýynsha, onda jabaıy jáne úı janýarlary jartastyń joǵarǵy bóliginde sýrettelipti de, tómengi jaq bóligi biz sóz etip otyrǵan qupııa jazýlarmen kómkerilgen. Tarıhshy muny Saq, Úısin dáýirine jatady dep joramaldaıdy. Osy mańdaǵy tas obalardy da eske salyp, sol joramalyn bekite túsedi. «Qoryta aıtqanda, osylardyń bárin oı eleginen ótkize otyryp, bul kóne jazý «Úısin jazýy bolýy da múmkin ǵoı» degen joramalǵa toqtadym. Oǵan qosa qurmetti oqyrman, qazaq jerin mekendegen taıpalardyń tól jazýynyń paıda bolý merzimi b.z.d. І myńjyldyq ekenin umytpaǵan bolarsyz. Árıne, bul tek óz oıym, biraq tolyqtaı zertteýdi qajet etetin dúnıe ekendigine shúbám joq. Jartastaǵy jazý tańbalary men janýarlar beınesin sýretke túsirýdi aıaqtap, taǵy bir ret árqaısysyn jeke-jeke muqııat qarap shyqtym....Esime endi tústi, b.z. VІІІ ǵasyryndaǵy Qarluqtar zamanynda Jetisý jerine kelgen tıbettikter taý-tasqa ózderiniń býddalyq duǵalaryn oıyp jazyp qaldyrǵandary týraly derekter bar ǵoı tarıhta. Túrkiniń Taspar, Yshpara qaǵandary óz bıligi tusynda Býdda dinine boı urdy emes pe? Sóıtip Tıbetten lamalardy alǵyzyp, Býddanyń qasıetti jazbalaryn túrki tiline aýdartyp keńinen nasıhattaǵan edi. Bul jazý sol býdda monahtarynyń qoltańbasy shyǵar?!», dep túıindeıdi avtor.

Álemdi bılep turǵan esep... - «Ońtústik Qazaqstan» gazeti




null

Gazette ári ǵalym ári ónertapqysh Ǵuzyhan Aqpanbekpen suhbat jarııalanǵan eken. Atasy Maǵjan Jumabaevpen Ýfada birgen oqyǵan onyń óz ómiri de tańǵajaıyp oqıǵalarǵa toly ma dersiz?! Bir qyzyǵy ónertapqysh aqsaqaldyń jobalarynan shetten qyzyqqandar barshylyq eken.

«Mektepte mashınataný páninen sabaq berdim. Sol kezde ishteı janatyn qozǵaltqyshtyń, jalpaq tilmen aıtqanda, motor ǵoı, benzın janǵan kezde paıda bolatyn qýatynyń kóp bóligi ıindi bilik pen shatýndy qozǵaltýǵa ketetinin ańǵardym. Sodan motordyń ıindi bilik, shatýn, taǵy biraz bólshegi bolmaıtyn modelin jasadym» degen eken. Áli kúnge istep turǵan bul modelge ol orystardan 2 mln. dollar surapty. Qyzyqqan qytaılardan da sol shamada suraǵan. Aqsaqaldyń ekinshi patenti de tipti qyzyq.

«Ol - tsırkýl. Onyń basqalardan aıyrmashylyǵy tek sheńberdi ǵana emes, gıperbola, parabola sekildi ekinshi rettegi qısyqty da syza alady. Ony syzýdaǵy dáldik ne úshin kerek? Iranda otyryp sonaý Soltústik Koreıaǵa raketa atqyńyz keldi deıik. Qaı qala, qaı kóshe ekenin sheshtińiz deıik. Raketanyń ushar jolyn eseptep, parabolasyn syzyp bolǵannan keıin bul málimettiń bárin kompıýterge engizesiz. Siz túımeni bassańyz raketa jańaǵy siz syzyp bergen izben ǵana ushady, basqa jolmen ushpaıdy. Top etip týra tóbesinen túsedi»...

Bir ókinishtisi, bundaı jumystarǵa elimizde qyzyǵýshy organdar tym az eken. Aıta keterligi, aqsaqaldyń ǵylymı jumystary 241 eken. Onyń ishinde 100-den astam ǵylymı-ádistemelik eńbek jarııalapty. Sonymen qatar, aqsaqal ónertapqyshtyq, matematıka, fızıka, syzba geometrııasynan bólek, tarıhpen, basqa da san túrli rýhanı salalarmen shuǵyldanǵan. Qurandy, ábjad ǵylymyn zertteýi óz aldyna. Áńgime barysynda bundaı ábjad ǵylymymen boksshy Serik Qonaqbaevtyń ákesi Kerimbek Qonaqbaev ta aınalysqany tilge tıek etiledi. Ábjad ǵylymy týraly da sóz bolady.

«Ábjad (abjad) - arab álippesiniń ózgeshe tizilý retin kórsetetin 8 sózdiń («abjad», «haýýaz», «huttı», «kalaman», «saǵfas», «qarashat», «sahhaz», «zazaǵ») jalpylama aty. Bul sózderdegi áripterdiń jalpy sany 28 bolyp, árbir árip turaqty bir sandy bildirgen. Mazmuny - matematıka. Sózdiń, áripterdiń ózi matematıka eken ǵoı».

Aralas mektep - ana tilge tusaý - «Araı» gazeti




null

«Araı» gazeti de til máselesin kóterip, aralas mektepterdegi jaǵdaıdy áli de pysyqtaý kerektigin, onda túıitkilder jetkilikti ekenin alǵa tartady. Avtordyń paıymynsha, aralas mektepterdegi memlekettik tildi oqytýdyń búgingi ahýaly kóńil kónshitpeıdi. Memlekettik tildi meńgerýge qyzyǵýshylyqtyń tómendigin de nazarǵa alyp, birqatar mysaldar keltiredi. Mysaly pedagog mamandardyń ózi búgingi oqý ádistemelerdiń jetkilikti ekenine qaramastan memlekettik tilge qyzyǵýshylyq tómen ekenin aıtypty. «Búginde mektep oqýshylaryna qazaq tili ozyq ádistermen oqytylyp jatqanyna qaramastan, memlekettik tildi oqyp-úırenýge degen qyzyǵýshylyq tómen. Óıtkeni tildiń qoldaný aıasy óte tar. Ári aralas nemese qazaq tilinde oqytpaıtyn mektep oqýshylary kúndelikti turmysta, qoǵamdyq oryndardaǵy qarym-qatynasta qazaq tilin qajetsine qoımaıdy. Odan soń memlekettik tildi oqytýda qoldanylatyn oqýlyqtar oqý baǵdarlamasyna saı kelmeıdi. Nátıjesinde qazaq tili men ádebıetin oqý baǵdarlamasyna saı oqytý pán muǵalimderine de, oqýshylarǵa da qıyndyq týǵyzýda. Sońǵy jyldary qazaq tilin Ulttyq biryńǵaı testileý pánderinen alyp tastady. Buryn aralas nemese qazaq tilinde oqytpaıtyn mektep túlekteri bul pánnen mindetti túrde synaq tapsyratyn. Demek, olarǵa memlekettik tildi oqyp, úırený qajettiligi boldy. Al qazir qazaq tili testileý pánine jatpaıtyndyqtan, bul pándi oqyp úırenýge salǵyrt qaraý úrdisi baıqalady, - depti ustaz.

Ustazdyń sóziniń jany bar ekenin jazady avtor.

Alıment áke bola ma - «Saryarqa samaly» gazeti




Gazettiń jazýynsha, sońǵy jyldary alıment tóleýge mindettelgen adamdar sany arta túsken. Bul ony óndirýdegi jumystardyń da kóbeıgenin bildiredi. Al ol qalaı atqarylyp jatyr? Jeke sot oryndaýshylardyń isi qalaı júrýde? Maqalada osy másele saralanady. Bul rette mamandar týǵan balasynan bezgenderge jazalaýdy keńeıtý durys degen pikir keltiredi. Áıtse de alıment óndirýde jazyqsyz jandar da japa shegip jatqan kórinedi.

«Sońǵy 10 jyldyń ishinde elimizde 1,5 mıllıonǵa jýyq erli-zaıypty ajyrasqan. Jylyna árbir úshinshi otbasynyń shańyraǵy shaıqalýda. Osydan-aq, tolyq emes otbasynda tárbıelenip jatqan balalardyń sanyn eseptep shyǵarýǵa bolady. Joǵaryda jazylǵandardan alıment óndirý isinde talaptyń kúsheıtilip kele jatqanyn kóre alamyz. Biraq birqatar áreket alıment tóleýshilerdi ábigerge salyp, máselelerin kóbeıtýde. Sondyqtan joǵarydaǵy jol kartasy ár balanyń baqytty otbasynda tárbıelenip ósýine septigin tıgizse eken deımiz. Shańyraq shaıqalmaǵanda ǵana ata-ana da, bala da alıment máselesimen soqtyqpaıtyn bolady...»

Qasıetti juma nege «qara juma» bop ózgere beredi - «Aqtóbe» gazeti




null

Maqalada «black friday» shyǵý tarıhyna sholý jasalyp, onyń bizdiń eldegi kórinisine de mán berilipti. Keltirgen derekke qaraǵanda, qazir bizde el turǵyndarynyń 51 paıyzy «black friday» degen kún týraly jaqsy bilse, 30 paıyzy tikeleı saýda jasaýǵa shyǵady eken. Al álemdik statıstıka boıynsha «black friday» bolatyn aıdaǵy saýda-sattyq ekonomıkaǵa shash-etekten paıda ákeledi eken. Búginde mundaı kún jer shary elderiniń jartysyna jýyǵynda ótkiziledi.

«Iá, munyń barlyǵy satyp alýshyǵa da, satýshyǵa da jaqsy shyǵar. Biraq, bul kúndi «qara juma» dep aıtýǵa aýyz barmaıdy. Sol úshin manadan aǵylshynsha jazyp otyrmyz. Sebebi Islam dininde juma kúnin basqa kúnderge qaraǵanda erekshelep aıtqan. Juma - kúnderdiń eń ulyǵy, kúnderdiń sultany, barsha musylman úshin eń berekeli kún. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) óziniń hadısinde: «Kúnniń eń qaıyrlysy - juma. Adam ata juma kúni jaratylǵan, osy kúni jánnatqa kirgen jáne osy kúni jánnattan shyǵarylǵan. Qııamet kúni de juma kúni bolady», - degen. Juma kúngi ǵıbadattyń da orny erekshe. Alla Elshisi juma kúnin kimde-kim qulshylyq ǵıbadatpen ótkizip, Alladan ózine keshirim tilese, Alla ony keshiredi degen. Endeshe qasıetti juma kúnin nege biz «qara» dep ataýymyz kerek?» dep jazady avtor.

Onyń jazýynsha, muny tek aǵylshynsha «black friday» degen durys shyǵar. Óıtkeni, aǵylshyn tilinde «in the black» degen turaqty sóz tirkesi bar, ol «qarjylyq turǵyda tabysty» degen maǵyna beredi. Al bizdiń tilimizde kúnderdi «aq dúısenbi», «sary seısenbi», «qara juma» dep, tústermen belgilemeıdi. Bizde «sársenbiniń sátimen», «qasıetti juma» degen sekildi tirkester bar. Biraq «qara kún» degen joq, «qaraly kún» degen bar.

«Bul jaǵdaıda «qara juma» - «qaraly juma» sııaqty bolyp estiledi. Sondyqtan elimizdegi iri saýda oryndaryna, satýshylarǵa dál sol kúndi óz tilimizge ıkemdep, «qara juma» emes, «qasıetti juma» dep ataýdy usynamyn. Al bul kúni ne bazarǵa, ne meshitke baratynyn árkim ózi biledi...»

Aýa saýdasy qyzyp tur - «Oral óńiri» gazeti




null

«Oral óńiri» gazeti «aýadan aqsha jasap otyr» degen turaqty sóz tirkesiniń týra maǵynasy týraly jazypty. Maqalaǵa qaraǵanda, eń qyzyǵy, aýadan aqsha jasaýshy elderdiń qatary jyl sanap artyp keledi. Olardyń qatarynda tipti ózimizdiń Qazaqstan da bar eken. Máselen, osydan birneshe jyl buryn almatylyq kásipker «ońtústik astananyń» aýasyn temir qalbyrǵa toltyra quıyp, ǵalamtorda sata bastaǵan. «Almaty aýasy» atty ataýǵa ıe tabıǵı ónimniń bir qalbyry 500 teńgege baǵalanǵan eken. Maqalada aýany saýdalaýshylarǵa qatysty neshetúrli tańǵajaıyp deýge keletin oqıǵalar aıtylady.

«Osyndaıda halqymyzdyń «Bireýge mal qaıǵy, bireýge jan qaıǵy» degen maqaly eske túsedi. Óıtkeni álemde bir jutym taza aýaǵa zar bolyp otyrǵan elder qanshama?!»....

Avtor Qanat Mámetqazyuly
Basty sózder: Qoǵam, BAQ,
Joǵary qaraı