Aýa raıy
Astana -6 °S
Almaty 5 °S
valıýta baǵamy
USD 389.98
EUR 434.01
RUB 6.10
CNY 55.04

Kınematografııa: Qazaq kórermeni otandyq ónimdi kórgisi keledi

2018 jyldyń 16 qazan 2018 14:09

ASTANA. QazAqparat - Qazirgi ýaqytta Parlament qabyrǵasynda Qazaqstannyń Táýelsizdik jyldarynda alǵash ret ázirlengen «Kınematografııa týraly» zań jobasy talqylanyp jatyr. Mamandar bul qujatqa kınematografııanyń derbes tynysyn ashatyn mádenıet salasyndaǵy alǵashqy zańnama degen baǵa berip te úlgeripti. Osy oraıda asa kúrdeli ári aýqymdy zań jobasy ulttyq kınonyń ary qaraı damýy jolynda túbegeıli ózgerister alyp keledi degen maqsat pen mindet belgilengen bolatyn.

Sonymen, Úkimet janynan kommertsııalyq emes aktsıonerlik qoǵam nysanynda Ulttyq kınony qoldaý qoryn qurý Zań jobasynyń eń mańyzdy bóligi bolyp otyr. Atalǵan uıymnyń qyzmeti eń aldymen kıno óndirisine, ulttyq kınony prokattaý men ony alǵa ilgeriletýge bıýdjetten jáne bıýdjetten tys bólingen qarajatty jınaqtaý men bólýge baǵyttalatyn bolady. Bul halyqaralyq tájirıbe, osyndaı uıymdar álemdegi barlyq aldyńǵy qatarly kınoóndirýshi memleketterde jumys isteıdi. Qordyń basty mindeti ashyq konkýrstyń nátıjesi boıynsha kıno jobalardy qaraý jáne irikteý bolady. Pıtchıngke barlyq táýelsiz kınostýdııalar men prodıýserlik ortalyqtar qatysa alady.

«Ulttyq kınony memlekettik qarjylandyrýdyń jańa modelin engizý josparlanyp otyr. Qazirgi kezde prokatty qosqanda, barlyq kartınalar tolyq kólemde qarjylandyrylady. Sáıkesinshe, bul shyǵarylatyn kartınalardyń sanyn, sondaı-aq olardyń naryqtaǵy kommertsııalyq ilgerileýin aıtarlyqtaı shekteıdi. Óıtkeni óndirýshi, prodıýser, shyǵarmashylyq top óndiris barysynda ózderiniń barlyq gonorarlaryn alyp qoıady», - dedi QR Mádenıet jəne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly.

Onyń sózine qaraǵanda, jańa keste qarjylandyrý kólemi boıynsha fılmderdi aıqyn saralaýǵa baǵyttalǵan. Máselen, áleýmettik mańyzy bar fılmder smetalyq qunynyń júz paıyzyna deıingi tolyq kólemde qarjylandyrylady. Birinshi kezekte balalarǵa arnalǵan, áleýmettik mańyzy bar, anımatsııalyq jáne debıýttik kartınalar qamtylady.

Budan bólek, birlesip shyǵarylatyn fılmder nemese birlesken ónimder sheteldik kınokompanııalarmen olardy óndirý týraly tıisti kelisimderde kózdelgen shekte qarjylandyrylady. «Al barlyq basqa da kópshilik, kommertsııalyq dep atalatyn fılmder ishinara ınvestorlar men jeke kapıtaldy tartý sharttary arqyly 10-nan 70 paıyzǵa deıin qarjylandyrylady. Ótinishterdi qarastyrǵan kezde kıno jobany tańdaý talaptarynyń biri - óndirýshi jaǵynan qarjylyq qamtamasyz etilýi», - dedi A. Muhamedıuly.

Belgil bolǵandaı, tıisti norma arqyly fılmderdiń prokatyn esepke alýdyń biryńǵaı aqparattyq júıesin qurý eskerilgen. Búginde kıno naryǵynda monıtorıng protsesinde memlekettiń róli bir ǵana fýnktsııamen shektelgen, ıaǵnı kórsetilimge prokattaý kýáligin berý jáne oǵan jas ındeksin belgileý. Sonymen qatar, memleket aýmaǵyna kiriziletin fılmderdiń sany, olardy kórsetý jıiligi men basymdyqtaryn anyqtaıtyn ortaq baza joq. Mundaı jaǵdaı kıno naryǵynda obektıvti kórinisti qalyptastyrýǵa jáne kınoprokat qyzmetiniń naqty nátıjelerin kórýge múmkindik bermeıdi. Al aqparattyq júıeniń qurylýy óndiristi júıeleýge jol ashady.

Aıtpaqshy, zań jobasynda fılmderdiń prokat tili máselesine erekshe kóńil bólingen.

«Búgingi kúni qoldanystaǵy «Mádenıet týraly» Zańnyń fılmderdi qazaq tiline mindetti túrde dýblıajdaýǵa qatysty baby deklaratıvti bolyp tabylatyny belgili. Elge 300-ge jýyq sheteldik fılm ákelinedi jáne olardyń barlyǵynyń prokaty qazaq tilindegi nusqasyz jasalady. Ol kóptegen sebepterge baılanysty. Eger halyqaralyq tájirıbege júginsek, Qytaıda, AQSh-ta barlyq fılmderdi túpnusqa tilinen aýdıtorııanyń tiline sýbtıtrlermen qamtamasyz etý mindetti shart. Sondyqtan biz qazaq tiline aýdarýdyń úsh nusqasyn usyndyq - bul dýblıaj, ne sýbtıtrleý, ne fılmderdi kadrdan tys aýdarma jasaý. Bul jalǵa berý tili boıynsha normalardy tolyqqandy iske asyrýǵa múmkindik beretin eń qolaıly jáne tıimdi tetikterdiń biri dep sanaımyz», - dedi vedomstvo basshysy.

Otandyq fılmder lap ete qalǵaly tur

Májilis depýtaty Bekbolat Tileýhannyń paıymynsha, kınonyń tóńireginde keshendi máseleler jeterlik, biraq túıtkildi jaǵdaılar osy zań jobasynda ornyqty sheshimin tapqan. Elimizge jyl saıyn orta eseppen 300-ge tarta sheteldik ónim kiredi eken. Al bizdiń óndirip otyrǵanymyz osynyń 10 paıyzynyń kóleminde, ıaǵnı 30-40 fılm shamasynda. Bul da sońǵy jyldary jetip otyrǵan mejemiz.

«Sol fılmderdiń 20 paıyzy - «Qazaqfılmniń» ónimderi, qalǵan 80 paıyzy - jekemenshik stýdııalardyń týyndylary. Demek, bizde jeke stýdııalardyń áleýeti bar. Olarǵa memleket tarapynan qarjylyq qoldaý qarastyrylyp, prokattyq másele sheshiletin bolsa, otandyq fılmder lap ete qalǵaly tur. Osy zań jobasy sol fılmderdi kórermenderge erkin jetkizýdiń júıesin jasap berýi úshin ázirlenip otyr», - dedi Bekbolat Tileýhan.

Negizi, bizdegi prokattyq kompanııalar kóp jaǵdaıda qazaq kınosyna kóz juma qaraıtyny jasyryn emes. Sonda aıtylatyn argýmentterge toqtalsaq, kóbinese fılm gollıvýdtyq standarttarǵa sáıkes emes, tıisti dybys, túster men jaryq sekildi komponetter syltaý bolyp jatady.

«Bir kıno tabysty boldy eken dep qazaq kınosyn gollıvýdtyq básekege erkin jibere salýǵa bolmaıdy. Otandyq kıno memlekettiń qamqorlyǵynda, qaraýynda bolýy kerek. Ony «Qazaqfılm» óndire me nemese jeke stýdııa óndire me - báribir. Jalpy, qazaq kórermeni ash, olar óz ónimderimizdi kórgisi keledi. «Ulttyq kıno, ulttyq mádenıet turǵan jerde keı dúnıeler ysyrylyp, oǵan oryn berýi kerek» dep surasaq, onyń eshqandaı sókettigi joq», - dep túıdi depýtat.

Shynymen de, kıno ónimderi kórkemóner shyǵarmalary bola tura, ulttyń, eldiń, memleketterdiń tarıhyn, taǵdaryn, shejiresin sýretteıtin, sondaı-aq adamzattyń sanasyna, dúnıetanymyna yqpal etetin ótimdi kúsh ári qarý desek te artyq aıtqandyq bolmas. Bizdiń zamanymyzda mádenıet pen ónerkásip salalaryn biriktirip, ǵajaıyp óner órisi bolyp otyr. Kıno óziniń jasalyp, jasaqtalý turǵysynan da, qoıylym, kórinisi jaǵynan da óner jáne eń ozyq ónerdiń biri. Biz ádette kóz aldymyzǵa kelgen óner ónimin qabyldaımyz da, onyń qalaı jasalǵanyn, bizdiń kóńilimizge qonymdy bolýy joldaryn qalaı jasaqtaǵanyn oılamaımyz da.

Depýtat Qýanysh Sultanovtyń atap ótýinshe, kıno óndirisi - kádimgi qarjy, bıznes, ekonomıka jáne ıdeologııa. «Kınofılmniń jaryqqa shyǵýy bar. Sodan keıingi kezeńde onyń kórsetilimin uıymdastyryp, qalyń eldiń nazaryna jetkizilýi bar. Bizdiń osal jerimiz osy - ekinshi kezeń. ıAǵnı fılmderdi prokattaý, kınoteatrlar jumystaryn uıymdaryp, halyqqa kórsetilimniń sapasyn kóterý máseleleri. Ókinishke qaraı, elimizdegi arnaıy kınoteatrlardyń barlyǵy derlik jekemenshiktiń qolynda. Olar bizdiń otandyq kınolardan góri, aqsha tabý maqsatynda ásirese jastardyń sana-sezimin ýlaıtyn sheteldik fılmderdi nasıhattaıdy. Mádenıet mınıstrliginiń olarǵa eshqandaı yqpaly joq. Sóz joq, mundaı jaǵdaıdy ózgertýimiz qajet. Zań jobasynda engizilip otyrǵan fılmderdiń memlekettik qoryn qurý týraly usynysty qoldaı otyryp, sol fılmderdi menshik túrine qaramastan, barlyq kınoteatr jáne telearnalar kórsetýin mindetteý qajettiligi memlekettik ıdeologııanyń talaby bolýy tıis. Eńbeksiz, ońaı jolmen sheteldiń ortańqol fılmderine jastardyń ánsheıin emotsııalyq qyzyǵýshylyǵyn paıdalanyp, shetel fılmderin dáriptep usyna beredi. Bul - talǵamsyzdyq. Muny ózgertýge mindettimiz», - dedi halyq qalaýlysy.

«Qazaqfılmdi» jekeshelendirý múmkin be?

«Qazaqfılm» kınostýdııasy satylyp ketse, memleket óz fılmderin túsirý úshin, eger ol kınostýdııa qalpyn saqtap qala alsa, erteń sol stýdııaǵa aqsha tólep, jalǵa alatyn bolady. Nemese jańa stýdııa salý joldaryn qarastyrýǵa májbúrlik týyndaıdy. Ol týraly da qoǵamda áńgime júrip jatqany da belgili. Esterińizge sala keteıik, bıyl qańtar aıynda Parlament Májilisiniń depýtattary «Qazaqfılmdi» jekeshelendirýge qarsy shyqqan bolatyn.

Osy oraıda Parlamentte QR Mádenıet jəne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly «Qazaqfılm» kınostýdııasyn jekeshelendirý máselesine qatysty túsinik berdi.

«Bul máselege Mádenıet jáne sport mınıstrliginen bólek, Ulttyq ekonomıka jáne Qarjy mınıstrlikteriniń de qatysy bar. Sáıkesinshe, vedomstvolardyń ózderinde tıisti josparlary eskerilgen. Olar memleketke túsip turǵan júktemeni azaıtyp, osylardy jeke qolǵa berýge nıetti. Bizdiń maqsat - ulttyq qundylyqtardy saqtap qalý. Olar bul máselelerge ekonomıkalyq turǵydan qarasa, biz ulttyq múdde ustanymy aıasynda kózqarasymyzdy bildiremiz», - dep toqtaldy A. Muhamedıuly.

Mınıstr «Qazaqfılmdi» jekeshelendirý máselesi nelikten únemi keıinge shegerilgenin, sondaı-aq ne sebepti naqty sheshim qabyldanbaǵanyn túsindirdi.

«Kınematografııa týraly» jańa zań jobasynyń ázirlenýine baılanysty biz bul máseleni keıinge shegerip keldik. Osy zań qabyldanǵannan keıin, «Qazaqfılmdi» jeke qolǵa berý bastamasynyń máni bolmaıdy», - dedi vedomstvo basshysy.

Bul turǵyda kınostýdııany Arnaıy ekonomıkalyq aımaq aýmaǵy quramyna engizý josparlanyp otyr. Osydan keıin «Qazaqfılm» jekeshelendirýge jatpaıdy.

Qazaq kınosynyń tynysy qandaı?

Birneshe jyl ishinde prokattaǵy ulttyq kınonyń úlesi eki ese ósti, ıaǵnı 2014 jylǵy 6 paıyzdan 12,5 paıyzǵa deıin. Sońǵy úsh jylda mınıstrliktiń tapsyrysy boıynsha 20 kórkem, 67 derekti, 4 anımatsııalyq kartınalar shyǵaryldy. Olardyń barlyǵy elimizdiń tarıhy, mádenıeti, dástúri, qazirgi jetistikteri, tarıhı tulǵalary, «bizdiń zamanymyzdyń batyrlary» týraly. Demek, tıisti nátıje bar sekildi. Jalpy, qazaq kınosynyń belesine toqtalsa, 11 otandyq fılm halyqaralyq festıvalderde júlde aldy.

Atap aıtar bolsaq, osy jyldyń aqpan aıynda sheteldegi qandastardyń ómirin kórsetken «Oralman» fılmi Nepaldaǵy HHІІ halyqaralyq kınofestıvalde «Úzdik halyqaralyq kórkem fılm» júldesiniń ıegeri boldy. Sondaı-aq bul týyndy qyrǵyzstandyq «Aq ilbis» báıgesiniń eki baǵyty boıynsha júldeger atandy. Atap aıtqanda, fılmdegi basty róldi somdaǵan Dýlyǵa Aqmolda «Úzdik akter» dep tanyldy. Sondaı-aq kınotýyndy «Ortalyq Azııadaǵy úzdik fılm» ataǵyn ıelendi.

Osydan keıin naýryz aıynda Aqan Sataev túsirgen «Anaǵa aparar jol» fılmi Nıý-Iork qalasynda ótken «WeLink» Halyqaralyq kınofestıvalinde «Úzdik kórkem fılm» atalymynda jeńimpaz boldy. Sol sekildi sáýir aıynda Venera Qaıyrjanovanyń «Tyǵylmaq» fılmi V Halyqaralyq konkýrs-festıvalinde dybystyq áleýetiniń joǵary bolǵany úshin Grıgorıı Frank atyndaǵy arnaıy júldemen marapattaldy.

Adamdardyń birin-biri baǵalaýynan, qurmet pen izgilik syndy qasıetterdi boıǵa jınaýdan asqan mańyzdy eshteńe joq ekenin kórsetýge tyrysqan Serik Ábishev pen Rýslan Magomadovtyń «Bir kúni balalar úıinde» atty kınokartınasy Reseıde ótken «Svet mırý» Halyqaralyq kınofestıvalinde bas júlde ıelendi.

Sondaı-aq belgili rejısser Talǵat Temenov túsirgen «Qalamyzdyń kishkentaı hanzadasy» atty fılmde basty rólderdiń birin somdaǵan Tóleýbek Aralbaev «Úzdik er adam róli» úshin marapattaldy. Bul júlde ártiske Tsındao qalasynda ótken ShYU elderiniń Halyqaralyq kınofestıvalinde tabystaldy.

Eske salsaq, 5 sáýir kúni Ámire Qashaýbaevtyń 1925 jyly Parıj qalasynda jetken tuǵyrly jeńisi týraly sýretteıtin, gollıvýdtyq kompanııamen birigip túsirilgen «Ámire» fılminiń tusaýkeseri sátti ótti. Atalǵan fılm óte joǵary kásibı deńgeıde túsirilip, tájirıbeli mamandar qolymen óńdelgen. Bul kınotýyndy da kórermenderdiń erekshe yqylasyna bólendi dep ábden aıtýǵa bolady.

Alash qaıratkerleriniń taǵdyryn arqaý etken «Tar zaman» telehıkaıasy bıyl «Qazaqstan» ulttyq arnasynda kórsetilip, kópshiliktiń oń baǵasyn aldy. Ol 14 epızodtan turady. Sonymen qatar atalmysh telehıkaıanyń yqshamdalǵan nusqasy fılm retinde kınoteatrlarda kórsetildi.

Munymen qosa, kazaqstandyq aktrısa Samal Eslıamova 71 Kann kınofestıvalinde óz atalymy boıynsha úzdik dep tanylǵany úlken qýanysh syılaǵan bolatyn. S. Eslıamova reseıik rejısser Sergeı Dvortsevoıdyń «Aıka» atty kartınasynda basty róldi somdady. Sońǵy málimetter boıynsha bul fılm «Oskar» syılyǵyna úmitkerler tizimine endi.

Joǵary qaraı