Aýa raıy
Astana 31 °S
Almaty 32 °S
valıýta baǵamy
USD 383.43
EUR 432.47
RUB 6.12
CNY 55.78

Aǵaıyndy Musaevtar ustanymy: Polıtseı jazalaýshy emes, kómek kórsetýshi degen túsinik bolýy kerek

2019 jyldyń 17 maýsym 2019 22:04 796

NUR-SULTAN. QazAqparat - Polıtseılerdiń áýleti-bul tájirıbe men bilim mura boıynsha beriletin dástúrli otbasylar. Uly qandaı qıyndyqtar men synaqtardy sezine otyryp, ákesiniń isin jalǵastyrady, kishi aǵasy úlken aǵasynyń izimen maqtan tutady. Munda patrıotızm jáne qyzmettik borysh adamgershilik qundylyqtar bolyp tabylady. Tórt aǵaıyndy Musaevtar óz ómirin polıtsııa salasyna arnaǵan. Dál osy jerde qyzmetke degen qurmet, boryshqa degen adaldyq, uzaq jyldar boıy mamandyqtyń bedeli aǵaıyndar úshin ortaq basymdyqqa aınaldy. Bir-birin qoldaı otyryp, olar túrli joldardan ótti. QR ІІM Kóliktegi ІІD bastyǵynyń orynbasary polıtsııa polkovnıgi Danııarbek Musaev óziniń otbasylyq tarıhy týraly aıtyp berdi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń  tuńǵysh prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev 2018 jylǵy joldaýynda Qazaqstan halyqynyń bedelin arttyrý maqsatynda   tyń máselelerdi kótergen bolatyn. Strategııalyq qujatta alǵa qoıǵan maqsattar aıqyndalyp, taıaý arada atqarylýy tıis birqatar mindetter júkteldi. Bul oraıdaǵy basty maqsat - ozyq,  damyǵan otyz eldiń qataryna qosylý. Elbasy joldaý kirispesinde osyǵan deıin jasalynǵan jumystardyń nátıjesimen de bólisti. Elbasymyz: «Biz árdaıym syrtqy syn-qaterlerge der kezinde nazar aýdaryp, olarǵa daıyn bola bildik», - dep naqtap ketti.

 Elimizdegi saıası turaqtylyq pen halyqtyń ózara aýyz birligi týraly Ult Kóshbasshysy buǵan deıin de talaı aıtqan bolatyn. Bul rette, quqyq qorǵaý qurylymdarynyń aldyna júkteletin mindetter aýqymy orasan. Óıtkeni, tártip pen qoǵamdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etip, kez kelgen quqyq buzýshylyqqa tosqaýyl bolatyn, el tynyshtyǵyn qorǵaıtyn - ishki ister organdarynyń qyzmetkerleri. Elbasynyń polıtseılerden tereń de sapaly ózgerister kútetinin sondyqtan. Sebebi, qaýipsizdik - turmys sapasynyń ajyramas bóligi bolyp sanalady.         

Barshaǵa málim, N.Nazarbaev Úkimetke, «Іshki ister organdaryn jańǵyrtý jónindegi jol kartasyn» qabyldaý týraly tapsyrma bergen bolatyn. Osy oraıda adamı turǵydaǵy eń asyl maqsat - azamattar sanasynda polıtseıler - jazalaýshy emes, kerisinshe, qıyn jaǵdaıda kómek kórsetýshi degen túsinikti ornyqtyrý. ıAǵnı, halyqtyń shynaıy qamqorlyqty sezine alýy.

Joǵaryda sóz etken qamqorlyq uǵymyn jadynan bir eli shyǵarmaı, el úshin ter tógip, halyq úshin qyzmet kórsetip júrgen azamattarymyz aramyzda óte kóp. Ultjandylyq pen patrıottyqty tý etip, osy qyzmet jolyn el aldyndaǵy boryshy sanap kele jatqan abzal azamattarymyzdyń biri -Danııarbek Musaev.

Danııarbek Ómetaıuly qyzmet jolynan ǵana emes, otbasynan polıtseı. Sebebi, osy bir oıy men qyry, soqpaǵy men qyraty mol joldy ákesi men  aldyńǵy tolqyn aǵalary salǵan-dy. Áke salǵan sara joldy taıǵanaqtamaı júrip ótý - onyń bala kúngi asyl armany-tyn. Aq arman adastyrmady. Búginde ıyǵyna polkovnık shenin taqqan, syr men symbaty qatar órilgen atpal azamat QR ІІM Kóliktegi ІІD bastyǵynyń orynbasary laýazymyn atqarady.

Ol kez kelgenniń yńǵaıyna kóne bermeıtin bul mamandyqqa mektepti támámdap, áskerı boryshyn ótegennen keıin keldi. Bul bulańdaǵan balalyqtyń artta qalyp, naǵyz jigittiktiń tolysqan shaǵy ǵoı. Bylaısha aıtqanda, oń-soldy tanyp, aq pen qaranyń jigin aıyryp, ári ómirge salmaqpen qaraı bastaǵan kez.

«Týǵan jerge týyńdy tik», - demekshi Danııarbek Ómetaıuly eń alǵash eńbek jolyn ata-babasynyń qutty mekenine aınalǵan Jambyl oblysyna qarasty Jańatas qalasynyń patrýldik-bekettik qyzmetinen bastaǵan. Áskerı ómirdiń temirdeı tártibine ábden tóselgen janǵa qaı jumystyń bolsyn aýyrlyǵy joq. Onyń ústine polıtsııa qyzmetin bala kúnnen kórip óskendikten be oǵan tipti de tańsyq bolmady. Qıly qıyndyqtarǵa da tótep berdi. Sóıtip júrip ómirine azyq bolar úlken tájirbıe jınaqtaıdy. «Syrly aıaqtyń syry ketse de, syny ketpeıdi». Sol kezdegi kómekshi quraldardyń  qazirgi zamanaýı quraldaryndaı bolmasa da - Danııarbek Ómetaıulynyń ózine júktelgen tapsyrmalardy abyroımen oryndap shyǵýyna  qyldaı kedergisi bolmady.

Qyzmettiń ystyq-sýyǵyna úırenip, qanyǵyp kele jatqan polıtseı  1991 jyly KSRO ІІM Almaty arnaıy mılıtsııa mektebine oqýǵa túsedi. Musaev oqýdy aıaqtaǵan soń da týǵan ólkesine oralyp, jedel ýákil bolyp jumysqa ornalasady. Qylmystyq izdestirý salasynda kóptegen kúrdeli isterdi júrgizdi, shynyqty, shıratyldy. Bastaǵan isin árdaıym sońyna deıin jetkizip, sátti aıaqtaıtyn polıtseı - jankeshti eńbekqorlyǵynyń arqasynda jurt nazaryna birden ilikti.



null 

Sóıtip, Danııarbek Musaev 1993 jyly qajyrly qaıratymen, tabandy eńbegimen aǵa serjant shenin merziminen buryn alyp, mılıtsııanyń úzdik jedel ýákili atanady.

2001 jyly podpolkovnık shenindegi Musaev myrza, 2005 jyly polkovnık ataǵyn da merziminen buryn alady.  Bul da kez kelgenge buıyra bermeıtin abyroı, jetistik. Budan soń bilimin jetildirý maqsatynda H.A.ıAssavı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetinde oqydy, ony da sátti bitirgen. Qazirgi tańda keıipkerimiz - zań ǵylymdarynyń kandıdaty.

Buǵan deıin D.Musaev biraz jyl Almaty qalasyndaǵy Kóliktegi Ońtústik-Shyǵys Іshki ister departamenti bastyǵynyń birinshi orynbasary qyzmetinde  bolǵan. Tereń bilim men jınaqy tájirbıeni serigine aınaldyra júrip, polkovnık ózinen keıingi ósip kele jatqan jas mamandarǵa aqylman basshy, janashyr aǵaǵa aınaldy.

Ózi talaı jyl eńbek etken salanyń úzdik qyzmetkeri. Tipti, kóptegen nagradalar men tós belgilerdiń ıegeri. Bıyl da Іshki ister organyndaryndaǵy eren eńbegi úshin ekinshi dárejedegi Aıbyn ordenin jarqyratyp keýdesine taqty. 

Al jeke ómirinde yntymaǵy berik, baq-berekesi shalqyǵan, shalqar shańyraqtyń taýdaı tiregi. «Baǵalaı bilgenge baq qonar, qýana bilgenge qut qonar», - degen naqyl da  Musaevtar otbasyna arnalyp aıtylǵandaı. Danııarbek Ómetaıuly asyl jar,  tumarly ul men tulymdy qyz ósirgen baqytty áke.

 «Kúnge umtylyp gúl shyqsyn, shyńǵa umtylyp ul shyqsyn»,- demeı me halqymyz. Olaı bolsa, bizde abzal aǵaǵa balalaryńyz ózińizdeı qamaldy jaryp óter ótkir, elin súıer er, týǵan tili men dilin ulyqtar azamat bolyp óssin», - degimiz keledi.

 

 

 

 

Basty sózder: Qoǵam, QR ІІM,
Joǵary qaraı