Aýa raıy
Astana -1 °S
Almaty 1 °S
valıýta baǵamy
USD 389.75
EUR 434.26
RUB 6.12
CNY 55.05

24 naýryz. QazAqparat kúntizbesi

2019 jyldyń 24 naýryz 2019 07:00

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2019 jylǵy 24 naýryzǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

24 NAÝRYZ. JEKSENBІ

Búkilálemdik týberkýlezben kúres kúni

Búkildúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń sheshimimen nemis mıkrobıology Robert Koh týberkýlez taıaqshalaryn ashqan kúniniń (1882) qurmetine oraı atap ótiledi. 1998 jylǵy qarashanyń 16-syna Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Halyq densaýlyǵy» memlekettik baǵdarlamasy týraly» Jarlyǵy shyqty. Onda týberkýlezben kúrestiń negizgi sharalary anyqtalyp berildi. Qazaq Ulttyq medıtsına ýnıversıteti T.Á. Momynovtyń basshylyǵymen Búkildúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń (VOZ) qoldaýymen týberkýlezben kúres jónindegi halyqaralyq baǵdarlamany oryndap otyr. Baǵdarlamaǵa Lıýksembýrg densaýlyq saqtaý mınıstrligi, Shvetsııanyń Koroldik akademııasy, Tokıonyń medıtsına mektebi, Gambýrgtegi Medıtsınalyq bilim akademııasy sııaqty sheteldik uıymdar tartyldy.

Qazaqstanda jyl saıyn 20-27 myń adam týberkýlezge shaldyǵady. 4-6 myń adam qaıtys bolyp, 3 myńy múgedektikke shyǵady.
NATO-nyń ıÝgoslavııaǵa qarsy agressııasy barysynda qurban bolǵandar men japa shekkenderdi eske alý kúni. 7 jyl buryn (1999) NATO-nyń ıÝgoslavııaǵa áskerı operatsııalary bastaldy.

Adam quqyqtarynyń óreskel buzylýy jáne qurbandardyń abyroıyna qatysty aqıqat ornatý quqyǵynyń halyqaralyq kúni

2010 jyly BUU Bas Assambleıasynyń bastamasymen bekitilgen. 24 naýryzdyń tańdalý sebebi - 1980 jyly dál osy kúni tórtinshi San-Salvador arhıepıskopy Oskar Romero qaıtys boldy. Ol áleýmettik teńsizdikke, kedeılikke, kúsh qoldaný men adam óltirýge qarsy kúresýdiń iri qaıratkeri, tanymal quqyq qorǵaýshy edi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1976 jyly Semeı qalasynan 70 shaqyrymda ornalasqan Shúlbi sý elektr stansasynyń qurylysy bastaldy. Ol Ertis boıyndaǵy úshinshi ári belgilengen qýattylyǵy jaǵynan Qazaqstandaǵy eń iri SES.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Kýba Respýblıkasynyń arasynda dıplomatııalyq qatynastardy ornatý týraly notalar almasyldy.

2000 jyly Qyzylorda oblysynyń Jańa Qazaly qalasyna Áıteke bı esimi berildi.

2006 jyly astanadaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasyna Kavkaz halyqtarynyń H ǵasyrdan bergi tarıhy týraly 170 kitap tartý etildi. Kitaptardy reseılik professor, Halyqaralyq gýmanıtarlyq mıssııa delegaty Magomed Malsagov óziniń jeke kitaphanasynan alyp syıǵa tartty. Budan tys, M. Malsagov Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasyna HІІІ-HH ǵasyrlardaǵy 12 áskerı-tarıhı kartany da qosa syılady. Olardy restavratsııalaý úsh jylǵa jalǵasty.

2009 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev «Fınlıandııanyń Aq Raýshany» jáne «Fınlıandııa Arystany» ordenderimen marapattaldy.
Bul joǵary marapat Qazaqstan basshysyna eki el arasyndaǵy qarym-qatynastardy damytýǵa jáne halyqaralyq qaýipsizdikti saqtaýǵa qosqan zor úlesi úshin tabys etildi.

2011 jyly halyqtar arasyndaǵy beıbitshilikti ornatý men kelisimdi nyǵaıtýǵa, álemdik qoǵamdastyqty biriktirý men órkenıetterdiń jahandyq dıalogyn jandandyrýǵa qosqan súbeli úlesi úshin Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Órkenıetter dıalogy» Halyqaralyq qoǵamdyq qorynyń syılyǵymen marapattaldy.

2014 jyly QR Prezıdenti N. Nazarbaevtyń Gaagaǵa resmı sapary aıasynda Elbasynyń sýreti beınelengen poshtalyq markanyń tanystyrylymy ótti. Sondaı-aq Rotterdam qalasynda «Astana» atty jańa alań ashylyp, qyzǵaldaqtyń jańa sortyna «Prezıdent Nazarbaevtyń» aty berildi.

Marka Nıderlandy men Qazaqstan arasyndaǵy ekonomıkalyq jáne dıplomatııalyq qarym-qatynastyń bekemdiginiń belgisi retinde shyǵaryldy. Onyń avtory - Hans Barneveld. Ólshemi - 40/30 mıllımetr, taralymy - 1000 dana.

«Astana» alańy Rotterdamnyń kóz súısindirer Karentrecht aýdanynda ornalasqan. Al qyzǵaldaqtyń jańa sortyn áıgili golland gúl ósirýshisi Jan Laıthard shyǵardy.

2014 jyly «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyna qazaqstandyq «Qazsat-3» spýtnıgi jetkizildi. Telekommýnıkatsııalyq «Qazsat-3» ǵaryshtyq apparaty Qazaqstan men shekaralas memleketter aýmaǵynda baılanys, telehabar taratý jáne joǵary jyldamdyqtaǵy Internet qyzmetterin usynýǵa arnalǵan. Spýtnık «Respýblıkalyq ǵarysh baılanysy ortalyǵy» AQ-men (Qazaqstan Respýblıkasy) kelisýim-shart boıynsha jasalyp, ázirlengen. Spýtnık 28 Ku-dıapazony transponderlerimen jabdyqtalǵan. Spýtnıktiń belsendi ómir súrý kezeńi 15 jyldy quraıdy.

Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı