Aýa raıy
Astana 6 °S
Almaty 9 °S
valıýta baǵamy
USD 389.86
EUR 435.32
RUB 6.12
CNY 55.12

19 mamyr. Týǵan kún ıeleri

2019 jyldyń 19 mamyr 2019 08:08

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, ıaǵnı 19 mamyrda tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER




61 jyl
buryn (1958) zań ǵylymdarynyń doktory, jazýshy, Qazaqstan Jazýshylar jáne Jýrnalıster odaqtarynyń múshesi Esbergen Orazuly ALAÝHANOV dúnıege keldi.

Qyzylorda oblysynda týǵan. Tashkent memlekettik ýnıversıtetin (1987), Saratov joǵary mılıtsııa mektebin (1991), Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetin (1998) bitirgen. Qyzylorda oblysy Jańaqorǵan aýdany Qyzyljuldyz aýylynda esepshi (1976), Saryaǵash aýdany halyq sotynda sot májilisiniń hatshysy (1981), Saryaǵash halyq sotynyń tóraǵasy (1993), Ońtústik Qazaqstan oblystyq soty qylmystyq ister alqasynyń tóraǵasy (1996), Shyǵys Qazaqstan, Mańǵystaý oblystary qarjy polıtsııasynyń bastyǵy (2001-2004), ІІM akademııasy dıssertatsııa keńesiniń tóraǵasy (2006-2008), 2008 jyldan QazUÝ-dyń «Sot bıligi jáne qylmystyq is júrgizý» kafedrasynyń meńgerýshisi. 2011-2012 jyldary - Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ jýrnalıstıka fakýltetiniń dekany. 2012 jyldan QR Bas prokýratýrasy janyndaǵy S.Esqaraev atyndaǵy Bas prokýratýra ınstıtýty dırektorynyń orynbasary. QR Joǵary sot ǵylymynyń keńesiniń múshesi. 300-den astam ǵylymı eńbek pen 25-ten astam monografııa jáne oqýlyqtyń avtory. «Eren eńbegi úshin» (2003), «QR Konstıtýtsııa kúnine» (2005); «Konstıtýtsııalyq zandylyqty nyǵaıtýǵa qosqan úlesi úshin» (2014) medaldarymen, «QR Mádenıet qaıratkeri» tósbelgisimen marapattalǵan.




56 jyl
buryn (1963) «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasy Alık Serikuly AIDARBAEV dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. Lenın atyndaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. 1985 jyldan beri munaıgaz salasynda jumys isteıdi. Munaıgaz óndirisinde kásibı damýdyń barlyq satylarynan ótti, aǵa geolog, keıinnen tehnolog, munaı jáne gaz óndirý sheberi, «Mańǵyshlaqmunaı» ÓB «Jetibaımunaı» MGÓB munaı jáne gaz óndirý tsehy bastyǵynyń orynbasary qyzmetterin atqardy. Ártúrli jyldarda «OńtústikQazmunaıGaz» óndiristik birlestiginde basshylyq qyzmetter atqardy. «Torǵaı Petroleým» jáne «Mańǵystaýmunaıgaz» AQ bas dırektory qyzmetterin atqardy. 2011 jyldyń sáýirinen «QazMunaıGaz» Ulttyq kompanııasy» AQ barlaý jáne óndirý jónindegi basqarýshy dırektory. 2011 jyldyń mamyrynda Dırektorlar keńesiniń kezekten tys otyrysynda Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy bolyp saılandy. 2011 jyldyń jeltoqsanynda QMG BÓ bas dırektory bolyp jumys jasady. 2013-2017 jyldary Mańǵystaý oblysynyń ákimi, 2018 jyly «Samuryq-qazyna» UÁQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary boldy.

Qazirgi qyzmetinde - 2018 jyldyń qarashasynan.

«Qurmet», «Parasat» ordenderimen marapattalǵan.




55 jyl
buryn (1964) Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri

Beıbit Bákiruly ATAMQULOV dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. Injener-metallýrg mamandyǵy boıynsha Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyn, sondaı-aq, ekonomıst mamandyǵy boıynsha Sankt-Peterbýrg memlekettik ekonomıka jáne qarjy ýnıversıtetin támamdaǵan. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty. 1 klasty keńesshi dıplomatııalyq dárejesi bar. Eńbek qyzmetin 1985 jyly Norılsk taý-ken metallýrgııa kombınatynyń mys baıytý zaýytynda bastaǵan. 1986 jyldan bastap M.I.Kalının atyndaǵy Shymkent qorǵasyn zaýytynda jumys istedi, onda balqytýshy, aýysym sheberi, brıgadırden bastap jetekshi ınjenerge deıingi joldan ótti. 1991 jyldan - QR Syrtqy ekonomıkalyq baılanystar mınıstrligi «Qazmetalleksport» Qazaqstandyq respýblıkalyq syrtqy ekonomıkalyq baılanystar kásipornynyń «Chermeteksport» kompanııasynyń bas mamany, dırektory. 1993 jyldan QR Syrtqy ekonomıkalyq baılanystar mınıstrligi «Qazaqstan saýda» MSK bas dırektorynyń birinshi orynbasary. 1995 jyldan «Qarmetkombınat» MAQ (Temirtaý) bas dırektorynyń birinshi orynbasary. 1996 jyldan «Rahat-metalls» kompanııasynyń bas dırektory, «AIG» qazaqstandyq saqtandyrý kompanııasy dırektorlar keńesi tóraǵasynyń orynbasary. 2002 jyldan «Rahat» MK Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy. 2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseı Federatsııasyndaǵy Elshiliginiń keńesshisi. 2006 jyldan - Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseı Federatsııasyndaǵy Elshiliginiń keńesshi-elshisi. 2007 jyldan Qazaqstan Respýblıkasynyń Iran Islam Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń keńesshi-elshisi. 2008 jyldan Qazaqstan Respýblıkasynyń Maındaǵy Frankfýrt qalasyndaǵy (Germanııa) bas konsýly. 2010 jyldan Qazaqstan Respýblıkasynyń Malaızııa Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi. 2012 jyldan Qazaqstan Respýblıkasy Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrliginiń jaýapty hatshysy. 2014-2015 jyldary - QR Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń jaýapty hatshysy. 2015-2016 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi, 2016-2018 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri boldy.

Qazirgi qyzmetinde - 2018 jyldyń jeltoqsanynan.

«Qurmet» ordenimen, «Astananyń 10 jyldyǵy», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl» mereıtoılyq medaldarymen marapattalǵan.




55 jyl buryn
(1964) ánshi, prodıýser Qydyráli Nurtaıuly BOLMANOV dúnıege keldi.

Jezqazǵan oblysynyń Qarsaqbaı aýylynda týǵan. Almaty teatr-kórkemóner ınstıtýtyn bitirgen (1991). 1995 jyly «Aınalaıyn» dep atalatyn alǵashqy jeke albomyn shyǵarǵan. 1996 jyldan - «ABK» tobynyń negizin qalaýshy, múshesi jáne bas prodıýseri. 2001 jyldan - «Gúlder» ansambliniń kórkemdik jetekshisi. 2005 jyldyń qańtarynan 2007 jyldyń qańtaryna deıin Almaty qalasy Mádenıet departamentiniń dırektory. 2008 jyldyń sáýirinen Astana qalasy Mádenıet departamentiniń dırektory. «Daryn» memlekettik jastar syılyǵy komıssııasynyń múshesi jáne Qazaqstan jastar odaǵy syılyǵyn tapsyrý boıynsha komıssııanyń tóraǵasy. «Jiger» respýblıkalyq konkýrsynyń (1988), Qazaqstan jastar odaǵy syılyǵynyń (1994), «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń (2000), Groznyı qalasy Búkilodaqtyq stýdent jastar konkýrsynyń I syılyǵynyń (1987), Danııada ótken «Bornholm-90» halyqaralyq konkýrstyń I syılyǵynyń (1990), Lıtvada ótken «Vılnıýs» halyqaralyq konkýrsynyń III syılyǵynyń laýreaty (1993). «Azııa daýysy» halyqaralyq konkýrsynyń dıplomanty (1991), Gollıvýdta ótken oryndaýshylyq ónerden halyqaralyq chempıonatta «Basqalarǵa uqsamaıtyn vokal» nomınatsııasy boıynsha I oryndy jáne altyn medal aldy (AQSh, 2001), Sheshenstan men Ingýshetııa Respýblıkalarynyń Eńbek sińirgen óner qaıratkeri (2005).

Basty sózder: Kúntizbe,
Joǵary qaraı